Rahvaralli hooaeg ka avatud!

See ei olnud minu esimene võistlus neljaveolises autos. Esimene oli mõned aastad tagasi Valga rahvarallil koos Ranno Bundseniga. Siis küll võistlusmomenti ei olnud, kuna Ranno oli ise korraldaja ning külgedel olid VIP kirjed. Aga hirmus oli küll, see hoog oli seal ikka väga raju. Sellepärast ootasin samasugust emotsiooni ka Kõpu rahvarallilt (12.02.2011 Viljandimaal). PS tegemist on järjekorras juba kolmanda! Kõpu rahvaralliga ning pole mitte võimatu, et neljaski veel sel aastal toimuma saab. Ette kiirustades võin siiski öelda, et ega emotsioon siis tulemata jäänudki.

Alustan aga algusest. Täpselt minule omaselt PLAANISIN ma Kõppu jõuda mõistlikul ajal, seda enam, et kogu mandaadimaterjal minu käes oli, aga ma JÕUDSIN Kõppu viimasel minutil ning selleks ajaks olid esimesed agarad võistlejad ning sekretär Rimmel juba ootel. Oma tegur kohalejõudmiseks kulunud rohkele ajale oli ka libedusel. Meie juba neljandat kuud kestev pakane ei vedanud ka sel korral alt ning jäistele teeoludele pakkus konkurents külma udu. Aga kohale ma siiski jõudsin ning hiljaks tegelikult ei jäänudki. Vahemärkusena veel, et sel talvel on külm minu jaoks kohe kuidagi eriti vastumeelne. Varem ei kandnud salli ega kindaid, nüüd tuleb ellujäämiseks end silmini kinni mässida ning tööl ei kannata ka muudmoodi olla, kui kuuma teed lürpides.

Jäin jälle jutustama. Igatahes sel reede õhtul läbisime meie ka mandaadi ning hommikul tuli veel tehnilised käia ning siis rajale minna. Algselt pidi neliveolised taga startima, kuid korraldaja pelgas, et kõige ette planeeritud väikesed kaheveolised võivad öösel tekkinud tuisuvaaludesse kinni jääda ning keeras stardijärjekorra pea peale, seega startisime meie juba kolmanda autona. Ei olnud häda midagi, rajad olid väga head. Meil endil tuleb veel uue autoga antukene harjuda. Kokku läks rajale suisa 17 neliveolist autot ning meie saavutasime sealhulgas 7. koha. Olime esimese ringi järel küll tublil viiendal kohal ning näidanud isegi poodiumiaegu, kuid viimasel katsel õnnestus meil vallis käia ning tagurdada, seetõttu tuli kaks kohta tagasi anda. Kui varasemalt kaheveoliste suures klassis oli meil teise koha ees alati üsna turvaline edu ning vahel võis endale täitsa väljasõitu lubada, siis nüüd tuleb võidelda iga sajandiku pärast, sest siin juba midagi andeks ei anta. Mis iseenesest on väga tore. See ongi ju võidusõit ja võidab kiireim.

Kokkuvõttes jäime ise rahule. Kiirus läks järjest paremaks ning pidurdusmaad lühemaks. Kõrval on hea kerge muigega vaadata, kuidas Gerdil bemm ikka nii käes sees on, aga Kõpu rahvaralli ning hiljuti sõidetud öine Simuna rahvasprint, kus Gert juba neljanda koha saavutas, näitavad seda, et adraseadmiseks nii palju aega ei kulu, kui ma ise arvestanud olin. Hakkab tulema. Tuleb.
Igatahes aitäh korraldajale väga kompaktse ralli ning suurepärast talviste radade eest ning eks näis, mis selle neljandaga siis saab või ei saa. Loodame, et saab.

Aga praegu hakkan ma magama sättima. Jah, on küll reede ja iga normaalne inimene sätib end praegu kuhugi pidutsema, kuid minul tuleb homme 5.30 ärgata, et asjad pakkida ning järgmisele võistlusele sõita. Osaleme Gerdiga Koeru rahvarallil. Plaanis on Kõpu kohta parandada. Ning kindlasti suudame teistele head konkurentsi pakkuda. Rallil näeme, rsk :)