Parima emotsiooniga karikas

Eile, see on 26. veebruaril, sõideti Järvamaal järjekordne Koeru rahvaralli. 17 starti läinud neliveolise hulgas olime ka meie Gerdiga. Eks ikka selleks, et katsekilomeetreid saada ning konkurentsi pakkuda.

Hommikune äratus oli varajane, mistõttu jäi öö päris lühikeseks, aga selle vastu aitas, nagu ikka, Statoili latte. Hommikul kell 6.30 lihtsalt ei saa ju Komeedist veel. Hea muusika ning tüüpiliselt pikad telefonikõned Olaviga aitasid leevendada 117 kilomeetri pikkust sõitu Kristiinest Vao külla. Tore on see, et 8 kraadine külm tundus varasema pikalt kestnud 30 kõrval suisa sulana ning isegi hõlmad lahti kannatas ringi käia. Mina seda muidugi igaks juhuks eriti ei praktiseerinud, mul on ju kohe hääl läinud siis. Igatahes olime mõlemad Gerdiga üpriski varakult kohal, tegime dokumendid ära, Gert vahetas rehvid ning siis oli piisavalt aega, et üks katse jala läbi kõmpida. Tuli hiljem kasuks, saime sellelt katselt ühel korral absoluudi võidu ja loomulikult ka klassi esikoha ning teistelgi kordadel olime eesotsas.

Rallil tuli kokku sõita 12 kiiruskatsel, millest meie jaoks kolm viimast täiesti kottpimedas toimusid. Kolmel korral läbiti nelja erinevat katset.

Esimesel katsel läks kohe hästi, saime nii absoluudis kui klassis teise koha, esimesel kaotust kolm sekundit. Enda arvates nagu nii hästi välja ei tulnud, kohutavalt libe oli ning mõned tagasipöörded ikka korralikult ebaõnnestusid. Teine katse oli katastroof, kuigi me ise siiani aru ei saa, kust tuli 10,1 sekundiline kaotus klassiliidrile.

Suuri vigu me ei teinud, ei tagurdanud, kinni ei istunud, sõitsime samamoodi, kui esimesel. Kolmas katse oli järjekordne katastroof, ralli kõige kehvema tulemusega katse ja jälle on meil endil siiani hämming, et kuidas see võimalik on. Neljas katse aga jälle õnnestus, absoluudi teine aeg. Sel rallil saime võitjale vaid ühel korral vastu. Esimese katse kolmandal läbimisel, mil sisetunne ka ütles, et vot nüüd tuli küll hästi. Stopi kohtunikud kiitsid ka takka, et see on küll väga hea aeg :) Teine ja kolmas ring, mil sõitsime samu katseid veel kaks korda, tulid ajad sarnaselt ehk ringi esimesel ja viimasel katsel tegime teiselt ja kolmandalt katselt saadud kaotust tagasi.

Pärast esimest ringi ehk nelja katset olime absoluudis ja klassis neljandal kohal. Pärast teist ringi ehk kaheksat katset olime absoluudis ja klassis ühe koha võrra tõusnud- kolmandad. Sõita jäi veel 4 katset. Selleks ajaks kruvis Gert korraliku tulepaketi ka ette, et ikka näha oleks, sest viimased kolm katset tuli meil pimedas sõita. Nagu varem mainitud, siis ralli üheksandalt katselt saime oma esimese absoluudivõidu Evoga võisteldes. Kõige ärevam hetk ootas meid aga kümnendal kiiruskatsel, mil viimasel kolmandikul auto nina valli libises ja sealt auto keset rada risti viskas. Niimoodi me pidimegi seal edasi-tagasi sikerdades võtma vastu vähemalt 10-sekundilise kaotuse. See nähtus ka finišis, olime enda eelmisele läbimisele kaotanud üle 10 sekundi. Masti lõi hetkega maha. Enne viimast nelja katset olime küll kolmandad, kuid edu neljanda koha ees oli kõigest 0,5 sekundit ehk olematu. Ma ei läinud järgmise katse stardis isegi kellegi aegu uurima, sest lootus, et teised samamoodi hanges istuvad, oli väike. Ralli kaks viimast katset sõitsime oma sõitu, viimaselt saime jälle väga hea aja. Viisime ajakaardi viimasesse AKP-sse ning hakkasime hoolduspargis asju kokku pakkima ning rehve vahetama. Aga hing ei andnud rahu, pidin ikka ise veenduma, et kas tõesti ebaõnn siis sel korral meid kimbutas ning helistasin tulemuste teada saamiseks võistluse juhile. Aga sealt tulid head uudised- olime oma kolmanda koha säilitanud ning KUI me tagurdama ei oleks pidanud, OLEKSIME võinud isegi absoluudi ja klassi teised olla. Aga see pole oluline.

Saime oma esimese poodiumi juba teisel rallil kätte. Koht iseenesest pole üldse oluline. Meie rahvaralliaja kõrgeim absoluudikoht ning seetõttu parima emotsiooniga karikas, mille saanud olen. Tõsiselt kohe hea meel selle väikese plekist asjanduse üle. Ei tulnud üldse kergelt, aga andis lootuse, et nii hakkabki olema. Neliveolistes on konkurents küll väga tihe ning tihti tuleb sekund-sekundis sõita, kuid ilmselgelt on näha, et Gert autoga harjub ning kiirus kasvab. Ja see meile meeldib!

Rahvarallis tuleb nüüd pikem paus. Järgmine sõidetakse juba suvekuumuses kruusateedel ning seal oleme taas stardis ning me lihtsalt peame sel aastal ühe rallivõidu ka saama :) Minu jaoks on vahepeal Tallinna ja Viru rallid, seega kui just mingitel hetkel veel teadmata asjaoludel varem ei kohtu, siis näeme juba mai esimesel nädalavahetusel Harjumaa metsades!