Sssaaarrreeemmmaaaaaaaa

Saaremaa ralli 2009

Tegelikult ei peaks siia rohkem midagi kirjutama, juba nimi räägib enda eest. Super korraldus, mitmekülgsed ja huvitavad katsed (ka Karala!), täiesti erinev õhkkond ning aasta oodatuim võistlus suurima konkurentsiga.

Mina igatahes võtsin juba aasta alguses pikema puhkuse selleks ajaks, et jõuaks ikka nädala niisama tühja ka panna ja spaasid külastada (kui soomlastele meeldib, miks siis meile ei võiks?!). Vaatamata soovile jõuda Saaremaale mitu päeva varem, sain ma sinna lõpuks rallinädala teisipäeva öösel. Päeval jõudsin käia Viljandis fänne kokku korjamas, Põltsamaal silmaarsti juures- vägisi kipun pimedaks jääma :( Vabaõhumuuseumis koolitusel, Kadakalt radika Abja-Paluojasse viia ning siis meie uue kirjutamisautoga Saaremaale sõita. On jah uus auto. Type-R ikkagi. Kristo oma. Aga ma ausõna ei sõida rohkem nii kiiresti mööda maanteed, aga ma lihtsalt pidin ju sinna praamile jõudma ja pealegi ei olnud pingutav seda autot nii kiiresti liikuma saada...

Muide, politseivitsad sain reedel Saaremaal ikka kätte, õnneks ei olnud väga valusad...

Kolmapäeval käisime siis põhifännidega spaas hullamas. Mõnus oli. Ja üle pika aja sain rohkem kui 5 tundi öösel magada. Jälle kasuks. Mulle hakkab tunduma, et tuleb Saaremaale elama kolida. Ainus asi, mis kimbutas, oli see, et hääl oli mandrile jäänud. Kolmapäeval oli päris paha, neljapäevaks tuli tagasi, aga reede õhtul esimesel katsel ähvardas uuesti kaduda. Kuni ma reedel magama minnes vaid ainult piiksusin. Ei tea, kas Saaremaa saunast ja meest või lihtsalt suurest hirmust, aga laupäeva hommikul oli ta tagasi ja pidas terve ralli vastu. Ainult Kristost on kahju, et pidi taluma mu nohisemist ja kärisevat häält. Aga mehed ei nuta! :)

Aga nüüd asja juurde ka. Kirjutamise ajal sadas ja meil oli mõlemal mast suhteliselt maas, sest vihmast ja libedast olid Virust päris vastikud mäletused. Võistluse ajaks olid korraldajad õnneks siiski ilusa ilma tellinud, ütleks, et oktoobrikuu kõige ilusam nädalavahetus oli. Panime katsed kirja. Päris väsitav päev oli, aga ei tahtnud reedel uuesti kirjutama ka minna. Reede õhtused katsed kirjutasime pimedas, kuivõrd päris pimedas tuli sõita ka. Pimedas on hea kirjutada, midagi näha ei ole, legend tuleb kohe hoopis kiirem :P Eks ta pärast natukene ära ikka ehmatab, kui kurvid natukene liiga uljalt kirja on saanud, aga pole midagi. Võitjad niimoodi mööda piiri ju sõidavadki.

Hakkas siis ralli peale.

Positiivne oli see, et ei pidanud 3-4 tundi poodiumil kükitama, vaid sai ilusti 20 minutit enne minna, autogrammid ära jagada ja siis sõidule keskenduda. Esimesele katsele sõites tabas meid üks halb üllatus. Kaardilugejalamp tegi vigureid, nii kui väike auk oli, kohe kustus ära. Ja loe sa siis, kui autos kottpime on. Sättima ei jõudnud hakata, sest ülesõiduajad olid mõistlikud, seega võtsin mobiili kätte, toppisin kiivri pähe ja nii me startisimegi. Aga oh imet, ei kustunud see lamp kordagi ära ja teisel katsel loobusin ka mobiilist, sest see häiris ikka päris korralikult. Esimene katse oli päris hirmus, krdi pime ja käänuline :) Lõppu jõudes oli küll tunne, et anna abi, nii aeglaselt ei saa sõita. Vaata siit: http://www.youtube.com/watch?v=gYq6rtNM00g Aga tundus, et saab küll ja tegelikult olid teised veel aeglasemad, sest me saime katselt klassi teise aja! :) Teiselt katsel saime kolmanda aja, kuigi enda arvates tuli see paremini välja kui esimene. Pärast teist katset viis pikk ülesõit meid hooldusesse, kus anti enne linnakatset võimalus rehvivahetuseks. Siinkohal SUUR TÄNU Rannole, kes meile 2 puuduolevat slikki laenas ja see ei loe, et need meile siiski alla ei mahtunud ja meil kruusakatega linna sõitma minna tuli. Aga samas ei kaotanud me seal oluliselt, hullem oleks olnud hooldusest hiljem välja minnes minimaalselt 10 sekundit trahvi saada. Rääkigu rahvas, mis tahab, linnakatse oli täiesti sõidetav ja korraldajana saan aru, miks sellised katsed olema peavad. Aga uskumatu oli see, kui palju rahvast oli vaatamas. Nagu laulupidu, tõsiselt. Tuhandeid ikka. Pargitud autode rivi oli igas suunas mitu kilomeetrit pikk. Auto tuli ööseks parc fereme'sse jätta ning meie suurim mure oli see, kas taiper hommikul üldse käima läheb, kuna termomeeter hakkas allapoole nulli kukkuma. Õhtul piiksusin mõned laused muljeid fännidele, käisin saunas ning kobisin magama. Aga mida sa ikka magad, kui und ei ole ja akna taga nii pime on, et ajab hirmu peale (meil siin Tallinnas paistab tänavavalgustustuli ikka otse silma).

Hommik oli unine ja külm. Meie ennustus pidas paika ning plaan samuti. Taiper ei käivitunud, seega oli suureks abiks kaasa võetud aku. Ega siis muud olnudki, tuli autosse istuda ja Kaugatoma katsele sõita. Positiivne üllatus oli pärast re-gruppi. Me olime klassi teisel kohal ning üldarvestuses mitu kohta ülespoole tõusnud. Esimene Kaugatoma oli heaks äratuseks. Kiire ja kurikuulsa Lassi silla kurviga. Meie läbisime selle rahulikult, sellist kuulsust me ei otsi ning rallil on ikkagi kõige olulisem lõpuni saada. Aga negatiive üllatus oli see, et Lassi silla juures järjekordne laulupidu koos oli. Teadjad räägivad isegi 4000 pealtvaatajast. Kas tõesti on õnnetuse nägemine ainus elamus, mille pärast rallile tullakse? Esimeselt Kaugatomalt saime katsevõidu ning läksime klassi juhtima, sest põhikonkurent katkestas. Kaugatoma esimest läbimist näed siit: http://www.youtube.com/watch?v=TIQuOjhzqvQ

Edasi läks kõik ilusti. Hoidsime tempot ning sõiduvigu ei olnud. Esikoha andsime ära Karala katsel, kui rajakohtunik meid vestiga vehkides praktiliselt kinni peatas. Tegelikult rajal mingit ohtu ei olnud, raja ääres täiesti teelt ära parandasid oma autot Laikpaik-Suvemaa. Samal katsel tuli veel kord hoog maha võtta kui Murakas-Grossi kurvis välismaalased auto katki olid sõitnud ja see enam kui poole teed enda alla võttis. Seega polnud parata, väga hea tempoga liikunud Ojaperv-Kulgevee said mööda. Miskit ärevamat või huvitavat ei meenugi. Püüdsime anda endast maksimumi, kuid leidsime aega ka fännidele lehvitada .

Pikk päev hakkas lõpule jõudma. Sõita jäi vaid viimane katse- kõikide sõitjate hirm ja rõõm nendes 22 kilomeetris- Undva. Äkiliste ja pidevate tempomuutustega katse, mida on raske isegi lugeda, rääkimata sõitmisest. Eks neid autosid sinna kadakate vahele jäi ka. Me läksime katsele klassis teiselt kohalt, kahjuks pidin lõppu jõudes siiski tõdema, et soomlased on meid 3 sekundiga edestanud. Võib-olla hoidsime tempos tagasi ka seepärast, et auto pidurite osad ühe kaupa auto küljets lahkuma hakkasid. Öeldakse küll, et pidur on kiiruse surm, aga krt, mine ja sõida siis piduriteta. Masti maha ei löönud. N3 klassi 3. koht Saaremaa rallil on väga hea tulemus! Ja arvestage sellega, et eelmisel aastal me startisime numbri all 104, sel aastal 56. Praktiliselt 50 kohta tõusu ühe hooajaga! Tehke järgi või ostke ära.

Pole midagi öelda, päris uhke tunne oli autasustamisele minna koos igasugsute muude ässadega. Ilus ja pidulik lõpetamine oli ka. Aga küll need Saaremaa mehed teevad ikka kangeid viinakokteile :D Hommikul oli politseijaoskonna ukse taga terve rivi neid, kes alkomeetriga kainust kontrollisid :) Lõpp hea, kõik hea. Meie hooaeg sai sellega läbi. Mis uuel aastal? Pole siin veel mingit uut aastat, rahvarallit tuleb saarele novembris sõitma tulla.

Aitäh Toomas&Co'le superhea ralli eest ning sportrallis näeme järgmisel hooajal!