SEB-Mulgi ralli 2009

18.-19. septembril sõideti Viljandimaal järgmine (järjekorras juba 7!) Mulgi ralli.

Oma väga hea korralduse ja igal aastal erinevate kiiruskatsetega ralli on minu jaoks eriline ka põhjusel, et tegemist on minu koduralliga. Palju sõpru-tuttavaid publiku hulgas annab ainult innustust!

Minu jaoks algas Mulgi ralli juba kolmapäeval, kui pärast tööd Viljandisse vurasin ning korraldajatele appi tõttasin. Tegelikult polnudki midagi aidata, ettevalmistus oli ka sel aastal hea. Lubasin neljapäeval dokumentide kontrollis abiks olla ning seejärel sain sõidule keskenduda.

Neljapäeval tuli kirja panna reede õhtul sõidetavad katsed. Kuivõrd reedel sõideti õhtul pimedas, sai kirja paneku järel legendi kontrollimiseks aega parajaks tehtud ning teiste sõitjatega lobisetud. Vahepeal olnud pikk võistluspaus pani neid lausa igatsema :) Ainuke asi on see, et pärast rallimeestega veedetud nädalavahetust tuleb end esmaspäeval tööl kõvasti kontrollida, et kedagi kuhugi koledasse kohta ei saadaks :P Saime siis katse kirja ja kontrollitud. Tundus hirmus kiire, aga tegelikult oli väga hea rütmiga ning reede õhtuks tunne hea. Huvitav on see, et Viljandimaal on vist päris head seenemetsad, sest enne esimese katse starti seisis päris mitu tühja kirjutamisautot päris pikka aega tee ääres ja kus need sõitjad mujal ikka olid, kui seenemetsas?

Reedene päev oli päris tihe. Kirja tuli panna laupäeval sõidetavad katsed, läbida tehniline ülevaatus ning õhtul sõitma minna. Kõik läks hästi, kirjutamisgraafik oli väga hea, tehnilisest saime tõrgeteta läbi, kuigi müramõõtja pisut üle normi näitas, aga nende endi sõnul pidavat see mõõtevea sisse jääma ning trahvi meil maksta ei tulnud. Pärast kirjutamist ja tehnilist jätsin Kristo hooldusparki toimetama ning läksin koju, pea valutas ning mast oli eelnenud kuude magamatusest tekkinud väsimusest maas. Esialgu tundus, et magatud 45 minutit tegid asja hullemaks, kuid kui sõidukombe seljas, traksid kinni ning tee poodiumi alt esimesele katsele viis, ununes kõik muu. Siis oli ralli. Ja rallit ma armastan.

Esimese katse läbisime kõige lollimas valguses, mis üldse olla saab, ei olnud ei valge ega pime, ei saanud sõita ei tuledega ega ilma. Aga lõpuni saime ja päris korraliku ajaga, saavutades katsel klassi teise koha. Esimesel katsel tuli ka mõned ärevad momendid üle elada. Kõigepealt jõudsime kohta, kus Sander ja Gabriel välja olid sõitnud, õnneks lõppes asi nende jaoks ainult ehmatusega ning 8 minutit hiljem jätkasid nemadki esimest katset. Halvasti lõppes esimene katse meeskonnale Sinijärv- Loel, kes autoga kolm korda üle katuse käisid ning selle siis vastu puid parkisid. Õnneks näidati meile OK-d ning pardakaamerasse jäid minu sõnad "ossa rsk".

Teine katse ehk esimese katse teine läbimine oli meil praktiliselt pimedas, seega sai tuledega sõidetud. Aega parandasime vähe, mistõttu kogu tagasitee Leiest Viljandisse arutasime selle üle, kus sai liiga vara pidurdatud või kus liiga aeglaselt sõidetud. Aga tegelikult on meil alati esimene päev kehvasti läinud, seega polnud nutta midagi, seda enam, et vahed konkurentidega olid väikesed.

Laupäeval olid ootused suured, ajavahed konkurentidega väikesed ning tegelikult kogu ralli alles ees. Ralli kolmas, laupäevane esimene katse tegi asja põnevamaks. Favoriidid katkestasid ning meie saime klassivõidu, jõudes konkurentidele jällegi lähemale. Neljandal katsel samamoodi, klassivõit ja tänu sellele läksime rallit ka juhtima, edu teise koha ees oli 0,02 sekundit (meeletu vahe, eksole :)). Viiendal katsel läks hästi, olime võidugraafikus kuni hetkeni, mil ühes paremas kurvis välja sõitsime. Miks? Hmm... ei teagi, legend klappis, side toimis, kiirus oli õige, seega süüdistame rehve :) Põhimõtteliselt oli väljasõit "pehme" Põllule, kus oli kunagi võsa maha võetud ning alles vaid kännud ja roikad, kuid üle sõites ei tundnud midagi tõsist. Vaata siit: http://www.youtube.com/watch?v=sKli7AsY0eE

Finišisse jõudsime klassi kolmanda ajaga, aga siis selgus ka tõde. Kõigepealt ütles Kristo, et mootor on "PIIKS", seejärel hakkas kapotialune suitsema, mistõttu tundus, et me põleme. Õnneks asi nii hull ei olnud, kuid radikas oli auk ning "mahlad" väljas. Jäime pärast stoppi seisma ning üritasime sinna auku, mille üks roigas oli radikasse teinud, absoluutselt kõike toppida: näts, sammal, teip, oks jne. Kõrvalolevast tiigist kallasime sisse vett ja muid limuskeid. Miski ei aidanud, korra nagu tundus, et saame edasi sõita, kuid umbes kilomeeter hiljem me tee äärde jäimega. Lõpuauto jõudis järele ning oodanud 5 minutit, võttis kaasa meie katkestamisteate ja läks. Tuju oli null. MIKS??? Koduralli, põnev sõit, head katsed. Piiks. Piiks. Piiks. Ahjaa, Kristo, ma ei ole sinu peale vihane :)

Mis siis ikka. Autosport, nagu tuttavad ütlesid. Mehaanik tuli järele, võttis sleppi, vedas hooldusparki ning siis läksime katseid vaatama. Noh, mis ma ikka virisen, sain sõita ja vaadata. Aga oi, kuidas oleks tahtnud seda 8/10 katset sõita...

10. kiiruskatsel vaadates rääkisin vist kõikide teiste katkestajatega, sest kõik olid vaatama tulnud, isegi Silver oli ennast kohale vedanud. Just vedanud, sest olgem ausad, pärast sellist põrutamist ei olegi normaalne, et inimene ringi kõnnib. Silver, ma loodan, et kondid ja lihased ei ole enam nii valusad!?

Siinkohal tahan öelda, et minu auhind parima hüppe eest läheb Jaanus Ligurile- Aivar Kenderile 8. katse soorituse eest! Super :) Ainult Kasepõld sai vist pikema hüppe.

Kümnendalt katselt tagasi Viljandisse poodiumile. Tore, et lõpuks ometi on ralli, kes võtab vastu KÕIK lõpetajad, mitte ainult esimesed kümme. Siis hooldusparki muljeid kuulama ning seejärel autasustamisele.

Rallijuttu jätkus hommikuni :)

Ega midagi, Kristo olla juba uue radika ära tellinud ja täna registreerisin meid Saaremaa rallile ka. 2 nädalat veel oodata. Piiks pikk aeg ikka :)