Jälle Saaremaal

Ei, ei, pealkiri ei tähenda tüdimust. JÄLLE on hea Saaremaal olla. Ja veel parem on siis jälle Saaremaal olla, kui saab jälle võistelda. Sellel korral rahvarallil.

28. novembril sõideti selle hooaja viimane rahvaralli- Orissaare. Puhtatõuliselt saaremaine- kitsas kiviaedade vahel kulgev rada, hea korraldus ning väga suur konkurents. Mina JÄLLE (endiselt hea tähendusega) Gerdi kõrval M3-s. Haa, tagaveoline hakkab mulle aina rohkem meeldima :)

Saaremaale läksime reedel, tegime Orissaares dokumendid ära ja siis suvilasse magama. Päris hea oli lihtsalt niisama jalad seina peal olla ja puhata. Eriti hea on see, kui Internetti ei ole. Noh, ok, Kõu oli kaasas, aga õnneks pretendeeris Martin sellele rohkem, seega oli minul hea rahulik. Aga ei, tegelikult tuleb esimese asjana meelde, kui Saaremaale mõelda, telefonikõne numbrile 1182 ja küsimus, mis kell hakkab televiisorist film jungle george (loe nii, nagu kirjutatakse ja siis kujuta ette, kui naljakas see oli). Aitäh sallile, kes mind naeru kätte lämbumisest päästis ning vaatamata vanusele on mul endiselt hea põiepidavus :D Jaa, ma saan aru, et see ei tundu naljakas, aga ... hea küll, las jääb, ma ju kirjutan ometi rallist.

Laupäeval oli meie stardiaeg küll alles 12.19, aga mina olin juba kell 9.30 kohal. ÄKKI juhtub midagi huvitavat ja pealegi oli rahvasportlastega igasugustest kuumadest teemadest vaja rääkida. Mnjaa...

Igatahes, kui Gert kell 9 hommikul helistas, siis lubas ta Kuressaares veel paar tundi magada, aga tegelikult oli temagi juba varsti kohal ja vahetas usinalt (b)emmil rehvid ära. Mis seal siis ikka, istusime autosse, läbimise kiuslikud (ega siis su oma vend ometi armu anna) tehnilised ning rajale.

Katsed olid rajuuuuuuuud. Minu isiklik Astra oleks juba teisel katsel otsad andnud :D Aga M pidas vastu ja Gert sundis selle kiiresti liikuma ka. Esimene ring oli muidugi rabe, iga takistuse juures võtsime liiga palju hoogu maha ja sõit oli üldiselt väga ettevaatlik. Saime juba esimesel katsel konkurentidelt 8 sekundit! peksa. Kolmandast katsest alates läks paremaks. Mina harjusin legendi käekirjaga ning rehvide pidavusest saime ka parema ettekujutuse. Aga terve päev oli pingelist sõitu, konkurendid sabas ja lisaks Toomasele-Andrusele ja Karlale tuli karta ka Ennusid ning Ago. Muide, Enn Sups tegi üllatavalt kiiret sõitu, arvestades, et temal oli tegemist debüütralliga.

Teine ring läks meil paremini, saime kõik katsevõidud ning pärast seda, kui viimasel katsel 5 sekundit edu saime, ütlesin Gerdile, et tahad näha, meil jääb siiski sekund puudu, et võitjaks tulla. Ei jäändu sekund.... NULL KOMA KAKS sekundit jäi. 0,2! NULL, 2. Ai, see oli valus :D Hullumaja lausa. Polnud parata. See 0,2 sekundit on selline vahe, mille oleks saanud kust iganes, kuid mida ei olnud mitte kuskilt võtta. Nüüd jäi oodata, mis ajaga jõuab Karla lõppu. Karla aga ei jõudnudki, tehnika vedas alt. Seega siis Toomas-Andrus esimesed ja meie teised NULL KOMA KAHE sekundilise kaotusega.

AGA

Hooaja kokkuvõttes saime karikaarvestuses meie võidu ja seda 1-punktilise edumaaga! ÜKS. 1 punkt. Vot see oli omakorda magus võit. Elu on õiglane, ei ole nii, et üks võidab aga kõik asjad ära :)

Nii, et kokkuvõttes oli lõpp hea, kõik hea. Mina jäin rahule ja muide, mulle järjekordselt meeldis kõige rohkem see vigursõidukatse. Mis selles halba on? Piisavalt tehniline, kuid samas kiire ja tagaveoga oi oi oi kui palju fun'i. Aga no kuulge, milleks panna 540 meetri pärast alla slickid? Eriti kui teekate on märg ja libe.

Ralli lõpetamisele järgnes ka hooaja parimate autasustamine. Lõpp oli korrektne, aga see algus. Piinlik. Kogu see jutt... nüüd tulevad need, kes on esimese kuue hulgas, nüüd need, kes on täna tööd teinud, nüüd hammustame saia, nüüd rüüpame veini, joped sinna, sussid sinna, vaadake otse, vaadake vasakule. Me oleme täiskasvanud inimesed, lasteaed oli 25 aastat tagasi. See on hooaja lõpetamine, mitte algklasside jõulupidu. Ja mille krdi pärast on vaja rääkida asjadest, millest ei teata??? Aga see selleks, lõpuks sai hooaeg ikkagi lõpetatud ja see on ju kõige olulisem. Eks näis, mis uuest saab, kuigi tunnistan, mul ei ole mitte mingisugust motivatsiooni...

Ja, Gert, selle bensiini ja politseinalja eest ma maksan kätte! :D

Mis edasi?

Uuel hooajal N3, Type-R ja Kristo Subi. Rahvasport? Vist mitte.

Sssaaarrreeemmmaaaaaaaa

Saaremaa ralli 2009

Tegelikult ei peaks siia rohkem midagi kirjutama, juba nimi räägib enda eest. Super korraldus, mitmekülgsed ja huvitavad katsed (ka Karala!), täiesti erinev õhkkond ning aasta oodatuim võistlus suurima konkurentsiga.

Mina igatahes võtsin juba aasta alguses pikema puhkuse selleks ajaks, et jõuaks ikka nädala niisama tühja ka panna ja spaasid külastada (kui soomlastele meeldib, miks siis meile ei võiks?!). Vaatamata soovile jõuda Saaremaale mitu päeva varem, sain ma sinna lõpuks rallinädala teisipäeva öösel. Päeval jõudsin käia Viljandis fänne kokku korjamas, Põltsamaal silmaarsti juures- vägisi kipun pimedaks jääma :( Vabaõhumuuseumis koolitusel, Kadakalt radika Abja-Paluojasse viia ning siis meie uue kirjutamisautoga Saaremaale sõita. On jah uus auto. Type-R ikkagi. Kristo oma. Aga ma ausõna ei sõida rohkem nii kiiresti mööda maanteed, aga ma lihtsalt pidin ju sinna praamile jõudma ja pealegi ei olnud pingutav seda autot nii kiiresti liikuma saada...

Muide, politseivitsad sain reedel Saaremaal ikka kätte, õnneks ei olnud väga valusad...

Kolmapäeval käisime siis põhifännidega spaas hullamas. Mõnus oli. Ja üle pika aja sain rohkem kui 5 tundi öösel magada. Jälle kasuks. Mulle hakkab tunduma, et tuleb Saaremaale elama kolida. Ainus asi, mis kimbutas, oli see, et hääl oli mandrile jäänud. Kolmapäeval oli päris paha, neljapäevaks tuli tagasi, aga reede õhtul esimesel katsel ähvardas uuesti kaduda. Kuni ma reedel magama minnes vaid ainult piiksusin. Ei tea, kas Saaremaa saunast ja meest või lihtsalt suurest hirmust, aga laupäeva hommikul oli ta tagasi ja pidas terve ralli vastu. Ainult Kristost on kahju, et pidi taluma mu nohisemist ja kärisevat häält. Aga mehed ei nuta! :)

Aga nüüd asja juurde ka. Kirjutamise ajal sadas ja meil oli mõlemal mast suhteliselt maas, sest vihmast ja libedast olid Virust päris vastikud mäletused. Võistluse ajaks olid korraldajad õnneks siiski ilusa ilma tellinud, ütleks, et oktoobrikuu kõige ilusam nädalavahetus oli. Panime katsed kirja. Päris väsitav päev oli, aga ei tahtnud reedel uuesti kirjutama ka minna. Reede õhtused katsed kirjutasime pimedas, kuivõrd päris pimedas tuli sõita ka. Pimedas on hea kirjutada, midagi näha ei ole, legend tuleb kohe hoopis kiirem :P Eks ta pärast natukene ära ikka ehmatab, kui kurvid natukene liiga uljalt kirja on saanud, aga pole midagi. Võitjad niimoodi mööda piiri ju sõidavadki.

Hakkas siis ralli peale.

Positiivne oli see, et ei pidanud 3-4 tundi poodiumil kükitama, vaid sai ilusti 20 minutit enne minna, autogrammid ära jagada ja siis sõidule keskenduda. Esimesele katsele sõites tabas meid üks halb üllatus. Kaardilugejalamp tegi vigureid, nii kui väike auk oli, kohe kustus ära. Ja loe sa siis, kui autos kottpime on. Sättima ei jõudnud hakata, sest ülesõiduajad olid mõistlikud, seega võtsin mobiili kätte, toppisin kiivri pähe ja nii me startisimegi. Aga oh imet, ei kustunud see lamp kordagi ära ja teisel katsel loobusin ka mobiilist, sest see häiris ikka päris korralikult. Esimene katse oli päris hirmus, krdi pime ja käänuline :) Lõppu jõudes oli küll tunne, et anna abi, nii aeglaselt ei saa sõita. Vaata siit: http://www.youtube.com/watch?v=gYq6rtNM00g Aga tundus, et saab küll ja tegelikult olid teised veel aeglasemad, sest me saime katselt klassi teise aja! :) Teiselt katsel saime kolmanda aja, kuigi enda arvates tuli see paremini välja kui esimene. Pärast teist katset viis pikk ülesõit meid hooldusesse, kus anti enne linnakatset võimalus rehvivahetuseks. Siinkohal SUUR TÄNU Rannole, kes meile 2 puuduolevat slikki laenas ja see ei loe, et need meile siiski alla ei mahtunud ja meil kruusakatega linna sõitma minna tuli. Aga samas ei kaotanud me seal oluliselt, hullem oleks olnud hooldusest hiljem välja minnes minimaalselt 10 sekundit trahvi saada. Rääkigu rahvas, mis tahab, linnakatse oli täiesti sõidetav ja korraldajana saan aru, miks sellised katsed olema peavad. Aga uskumatu oli see, kui palju rahvast oli vaatamas. Nagu laulupidu, tõsiselt. Tuhandeid ikka. Pargitud autode rivi oli igas suunas mitu kilomeetrit pikk. Auto tuli ööseks parc fereme'sse jätta ning meie suurim mure oli see, kas taiper hommikul üldse käima läheb, kuna termomeeter hakkas allapoole nulli kukkuma. Õhtul piiksusin mõned laused muljeid fännidele, käisin saunas ning kobisin magama. Aga mida sa ikka magad, kui und ei ole ja akna taga nii pime on, et ajab hirmu peale (meil siin Tallinnas paistab tänavavalgustustuli ikka otse silma).

Hommik oli unine ja külm. Meie ennustus pidas paika ning plaan samuti. Taiper ei käivitunud, seega oli suureks abiks kaasa võetud aku. Ega siis muud olnudki, tuli autosse istuda ja Kaugatoma katsele sõita. Positiivne üllatus oli pärast re-gruppi. Me olime klassi teisel kohal ning üldarvestuses mitu kohta ülespoole tõusnud. Esimene Kaugatoma oli heaks äratuseks. Kiire ja kurikuulsa Lassi silla kurviga. Meie läbisime selle rahulikult, sellist kuulsust me ei otsi ning rallil on ikkagi kõige olulisem lõpuni saada. Aga negatiive üllatus oli see, et Lassi silla juures järjekordne laulupidu koos oli. Teadjad räägivad isegi 4000 pealtvaatajast. Kas tõesti on õnnetuse nägemine ainus elamus, mille pärast rallile tullakse? Esimeselt Kaugatomalt saime katsevõidu ning läksime klassi juhtima, sest põhikonkurent katkestas. Kaugatoma esimest läbimist näed siit: http://www.youtube.com/watch?v=TIQuOjhzqvQ

Edasi läks kõik ilusti. Hoidsime tempot ning sõiduvigu ei olnud. Esikoha andsime ära Karala katsel, kui rajakohtunik meid vestiga vehkides praktiliselt kinni peatas. Tegelikult rajal mingit ohtu ei olnud, raja ääres täiesti teelt ära parandasid oma autot Laikpaik-Suvemaa. Samal katsel tuli veel kord hoog maha võtta kui Murakas-Grossi kurvis välismaalased auto katki olid sõitnud ja see enam kui poole teed enda alla võttis. Seega polnud parata, väga hea tempoga liikunud Ojaperv-Kulgevee said mööda. Miskit ärevamat või huvitavat ei meenugi. Püüdsime anda endast maksimumi, kuid leidsime aega ka fännidele lehvitada .

Pikk päev hakkas lõpule jõudma. Sõita jäi vaid viimane katse- kõikide sõitjate hirm ja rõõm nendes 22 kilomeetris- Undva. Äkiliste ja pidevate tempomuutustega katse, mida on raske isegi lugeda, rääkimata sõitmisest. Eks neid autosid sinna kadakate vahele jäi ka. Me läksime katsele klassis teiselt kohalt, kahjuks pidin lõppu jõudes siiski tõdema, et soomlased on meid 3 sekundiga edestanud. Võib-olla hoidsime tempos tagasi ka seepärast, et auto pidurite osad ühe kaupa auto küljets lahkuma hakkasid. Öeldakse küll, et pidur on kiiruse surm, aga krt, mine ja sõida siis piduriteta. Masti maha ei löönud. N3 klassi 3. koht Saaremaa rallil on väga hea tulemus! Ja arvestage sellega, et eelmisel aastal me startisime numbri all 104, sel aastal 56. Praktiliselt 50 kohta tõusu ühe hooajaga! Tehke järgi või ostke ära.

Pole midagi öelda, päris uhke tunne oli autasustamisele minna koos igasugsute muude ässadega. Ilus ja pidulik lõpetamine oli ka. Aga küll need Saaremaa mehed teevad ikka kangeid viinakokteile :D Hommikul oli politseijaoskonna ukse taga terve rivi neid, kes alkomeetriga kainust kontrollisid :) Lõpp hea, kõik hea. Meie hooaeg sai sellega läbi. Mis uuel aastal? Pole siin veel mingit uut aastat, rahvarallit tuleb saarele novembris sõitma tulla.

Aitäh Toomas&Co'le superhea ralli eest ning sportrallis näeme järgmisel hooajal!