Nagu veebruarikuu ilm

 

Sõbrapäeval oli ilm vahelduv, kord kergelt miinuses ja lumesajuga, siis jälle plusspoolel ja vihmane. Samasuguseid vahelduvaid emotsioone pakkus ka 14.02. sõidetud EAL rahvaralli karikavõistluste esimene etapp- Pandivere rahvaralli 2015.

Minule tüüpiliselt kujunes öö enne võistlust väga lühikeseks, uni oli üldse rahutu.

 

 

 

 

Võib-olla hakkab vanas eas ka võistlusnärv sisse tulema, mis magada ei lase. Siiani on minu võistlusnärv väljendunud nöhas ehk nohus ja köhas :) Samas oli põhjust rahutu olla küll, lugesin ma viimati kaarti septembris, samuti tuli Pandiveres lugeda inimesele, kellega me kunagi varem võistlusautos koos polnud istunud. Aga mõnes mõttes oli hea, et uni vara ära kadus, sest niimoodi jäi mul rohkem aega kohalesõiduks ja seda läks vaja, sest esiteks juhatas mu gps mind ainult mööda kõrvalteid nii, et mul ei olnud aimugi, kus Eesti otsas ma üldse viibin (ma polegi vaadanud, kas mul on gps seadistatud otsemale teekonnale või kiireimale), teiseks olid kõrvalteed kõik hooldamata ja väga libedad. Ja niimoodi ma siis ilusti ja rahulikult kohale sõitsingi. Ja sain kohe esimese vaidluse oma uue piloodiga maha pidada ja seda teemal, mis kellaks me seal kokkusaamise kokku leppisime :) Vist jäin kaotajaks.
 

Aga võistlusest lähemalt.
 

Esimene miinus oli minu jaoks rajalegend. Esiteks ei vastanud rajalegend mitte ühelegi legendile kehtestatud nõudele peale selle, et see oli A5 formaadis. Juba köide oli vale, rajalegend oli jooksev, st et katse hakkas suvaliselt keset lehekülge, positsioonide arv leheküljel oli vale, puudus enamus infot (keskmine kiirus, ülesõiduaeg jms), positsioone oli legendi märgitud väga kokkuhoidlikult, seega julgen väita, et välismaalased oleks selle legendi järgi juba ülesõitudel ikka korduvalt rajalt eksinud. Lisaks oli sinna sisse pikitud kummalisi märkusi. Noh, ma saan aru, et huumor või nii, aga rajalegend on ikkagi ametlik dokument, võib-olla ei peaks seal päris huumorit tegema.

 

 

 

 

Ja teiseks, mis päris ausalt öeldes ikka korralikult vihastas, oli see, et katsete kohta olid antud joonised ja siis rajalegendis osad kohad. Esiteks ei klappinud legend ja joonis omavahel, teiseks ei olnud rajalegendis kõiki kurve märgitud. Kas mitte ei olnud need sõitjad ja korraldajad, kes mitmeid kordi on rahvaspordikomiteega võidelnud, et korraldaja poolt antav stenogramm oleks lubatud? Ja nüüd, kui on lubatud, siis ei anta? Milleks need võitlused siis? Ma siiralt pettusin :( Korraldajad said oma tahtmise ja osavõtutasu tõsteti poole võrra. Vabandust, aga andke siis osalejatele midagi tagasi ka, kasvõi korralikult koostatud rajalegend ja stenogramm, kusjuures, viimase kulu korraldajale oleks olnud natukene bensiini, pakk A4 paberit ja printeri tahm.
 

Esimene pluss oli minu jaoks rada. Enam rohkem rahvaralli ei saakski olla. Tehnilised ja aeglased. Mõisamaa katse muidugi mitte, see on väga hea sportralli katse ning vaatamata sellele, et korraldaja andis võimaluse täpsuslõigu ajal sinna endale legend kirjutada, ei ole normaalne, et nende plekist kilukarpidega tuleb 80km/h külg ees üle pimedate trampliinide sõita ja siis loota, et rööpast välja ei viska, seda enam, et sõita tuli tavalise naastrehviga. Puuri ja piikidega oleks kindlasti lõbus olnud. Aga teised rajad olid ideaalsed! Ja kuigi Karel oli valmis enne lõppu võistluse motivatsiooni puudumise tõttu katkestama, sest talle üldse laiad põllule lükatud rajad ei sobi, siis minul oli kõrval ikka väga rahulik. Ainus katse, kus lõpuks ka natukene soe hakkas ja isegi pulss pisut tõusis, oli ametivend Adleri tehtud Kapu katse. No selline Lõuna-Eesti, aga põllul ja lai. Ma kujutan ette, et ta ise seal neliveduse ja piikidega korralikult mõnules :) Rajameister (-meistrid) saavad igatahes suured kiidu- ja tänusõnad.
 

Teine miinus oli minu jaoks lõpptulemus. Kusjuures, kurvaks ei teinud see, et me ise viimasel katsel sõiduga (loe: uisutamisega) teiselt kohalt neljandale kukkusime ja seega poodiumi 0,7-sekundiga kaotasime, vaid see, et rikutakse reegleid ning seda lubatakse teha. Mina ei hakanud seal paberit kirjutama ega hakka siin nimesid nimetama, aga seda ma ütlen küll, et see on viimane kord. Edaspidi sõidan vajadusel paberil rallit. Ma olen korduvalt rahvarallidel kaotanud häid kohti sellepärast, et ise reegleid järginud (nt žikaane läbi painutanud, kui teised on otseks sõitnud vms) ega ole kunagi tahtnud paberil võidu sõita, kuid see oli nüüd viimane kord. Ja eriti kurvaks tegi see, et tekkis olukord, kus ma oleksin pidanud paberi kirjutama selle pärast, et võistluse ametnik ei teinud oma tööd korrektselt. Sellist asja ei saa juhtuda, kus võistleja peab oma õiguste kaitseks paberil võistlema hakkama. See ei ole minu jaoks eetiline ega sportlik. Ametnikud on aga selleks, et tagada aus ja võrdne konkurents.

 

 

 

Teine pluss oli minu jaoks meie tulemus. Ülinapp poodiumilt väljajäämine ja seda väikese mootoriga autoga (EAL rahvaspordikomitee eriluba) suures klassis kuueteistkümne konkurendi hulgas. Tublid olime! Arvestada tuleb ka seda, et me istusime esimest korda koos ning meile korraldaja poolt antud legend oli ikka väga nutune. Lisaks selgitas Karel, et autol olid all valed rehvid, et selliseid laiasid põlluradasid sõita. Aga mulle meeldis väga see (Karel, sina ära edasi loe, muidu tõused veel ära :)), et Karel valdab esiveolist autot ikka väga hästi. Mina olin kõrval korduvalt veendunud, et nüüd tuleb turvavöö lahti teha ja lükkama minna, aga me ei käinud kordagi vallis! Ühe spinniga saime küll hakkama, aga see tuleb pigem sinna kapsaaeda, et legend oli niivõrd ebatäpne ja üks kurv tuli lihtsalt suuresti ootamatult. Ja Karel ütles ka, et ma teda autos ei häirinud :) Tore oli see, et saime kaks katsevõitu ja muide, need mõlemad olid teedel, mitte põllul sõidetud katsed ning pärast seitsmendat katset tõusime klassis teisele kohale. Nojah, pärast kolmeteistkümnendat kukkusime küll neljandaks, aga siiski läks hästi!

 

 

 

Kokkuvõttes siis miinuseid sama palju kui plusse. Võistlusega võib rahule jääda ning mina õpin siit seda, et edaspidi sõidan vajadusel ka paberil rallit. Ja juba eesoleval laupäeval istume Kareliga koos pisut teistsugusesse autosse ja lähme vaatame, kuidas Võrumaa metsades omavahel hakkama saame.

 

 

47 KAREL TÖLP / TEELE SEPP EST HONDA CIVIC TYPE-R ECOM MOTORSPORT   

 

 

Hmmm… ma ei ole jupp aega nii taga startinud, aga kiirustabeli järgi on kõik õige. Kahjuks läks sinna Kareli tulemus sellelt Saaremaa ralli katselt, kus katkise rehviga sõideti. Aga me ei kurda, sest eks kõik ole tagapoolt alustanud ja kui järgmine aasta samal võistlusel eespool ei stardi, siis saab ainult iseend süüdistada :)

 

Aga hoidke meile siis pöialt!

 

Aitäh, Indrek, võistluse piltide eest!