Viimasest rallivõistlusest oli möödunud minu jaoks mõni päev vähem kui kolm kuud! Õudne, kui pikk aeg. Igatahes oli lõpuks käes juuni ja see ju tähendab, et kuni oktoobri lõpuni saab igal kuul vähemalt ühel rallil kaarti lugeda. Laiki, laiki, laiki!
Juuni esimesel laupäeval toimus esimene EAL karikavõistluste rahvaralli etapp, mis oli ühtlasi ka Balti KV teiseks etapiks. Võistluskeskus ja hoolduspark asusid Linnamäel ning kiiruskatsed Valge Daami ralliradadel Oru ja Noarootsi vallas. Kui eelmisel rahvarallil startisid neljaveolised esimestena, siis nüüd tuli starti üle kahe tunni oodata. Meil oli võistlusnumbriks 60.
Ralli oli üles ehitatud nii, et kõik katsed olid korduvad ning sõideti karussellsüsteemis. See kõik tähendas, et kui meie esimesele katsele startisime, oli sealt juba 110 autot üle sõitnud. Ja see esimene katse oli masendav.
Jah, selline see esimene kiiruskatse oligi.
Ma ei ole kunagi nii kohutavates oludes sõitma pidanud, sest seda, mis järgi oli jäänud, ei saanud küll enam teeks nimetada. Auto sai ikka kõvasti kannatada ja mina samuti. Mul on tüüpiline meie perekonna ja vist üldse rallisõitjate viga- selgroo liikuv disk, mis põhimõtteliselt iseseisvalt oma elu elab. Sel korral oli 1/2 katse nii aukus ja rööpas, et ma sain pisut põrutada ja disk läks jalutama, mis tähendas, et seljavalu oli päris korralik ning mõtlesin isegi kiirabisse valuvaigistava süsti järele ronida. Ometi sain tablettidest nii palju leevendust, et kannatas võistluse lõpuni autos istuda. Teised katsed olid sõidetavad ja väga head, kohati küll väga kiired, samas selliseid üliohtlikke kohti rajal ei olnud. Lihtsalt rõve tunne on mingil hetkel metsas 160 km/h sõitvas plekikarbis istuda. Vähemalt on meil Gerdiga korralikud kiivrid, mida kahjuks kõikide rahvarallurite kohta öelda ei saa. Aga see selleks, koju jõudsid kõik õnnelikult. Oli küll palju katkestajaid, aga need olid kõik tehnilised, ilmselt võttis enamus neist just esimesed kaks katset, mis autodele korraliku katsumuse andsid.
Kuivõrd esimese etapi järel olime Balti KV arvestuses teisel kohal ning kokku on selles arvestuses üldse ainult 3 etappi, läksime loomulikult rajale võidumõtetega. Sama tegid ka meie peamised rivaalid Aigro-Koosa, kes esimese etapi võitsid. Seega pidime saame etapilt Balti KV arvestuses esikoha punktid, sest muidu oleks selle arvestuse karikad juba teise etapi järel jagatud.
Kokkuvõttes võib öelda, et ralli sisuliselt ebaõnnestus. Mitte ühtegi katsevõitu, parimaks jäi absoluudi kolmanda koha tulemus. Ralli lõppedes jäime esimestena poodiumilt välja. Kehvasti. Väga üllatavat sõitu tegid rallil teise koha saanud Morel-Peebo. Kui Markus on varem napilt neliveduste esikümnesse mahtunud, siis selle ralli ülihea tulemus oli ilmselt üllatuseks ka paljudel teistele. Pauk luuavarrest ning eks edaspidi tuleb silma rohkem peal hoida. Uurimäe-Paut, kes ralli võitsid, on varemgi väga head konkurentsi pakkunud ning kiiresti sõitnud, seega neilt võis seda oodata. Nii, et rallilt me head tulemust ei saanud, küll aga olime parimad Balti KV arvestuses. Hästi. Seega on seis nüüd selline, et Balti KV arvestuses jagame esikohta koos Aigro-Koosaga. Tuleb ilmselt Lätti sõitma minna ja seda just minu sünnipäeval.
Kuigi tulemus ei olnud ootuspärane ega rõõmustav, oli siiski tore üle pika aja taas kõrval istuda, kruusatolmu juustesse koguda ning võistluspinget kõhus tunda. Ja see oli heaks soojenduseks Eesti meistrivõistluste teisele etapile- Lätis sõidetavale Madona rallile.
Pisut liikuvat sisekaamerapilti. Sellel katsel natukene enne finišit juhtus selline asi, et meie omavaheline kommunikatsioon ei töötanud. Mina lugesin V3 usu ja Gert salvestas V0 usu (mis oli eelnenud kurv) ja nii me sinna põllule maandusimegi. Õnneks kive ei kohanud ja muud suurt ka midagi ei juhtunud peale selle, et see meile endale palju nalja tegi ja hämmingut põhjustas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar