Kõpu I rahvaralli 2010

Selle aasta esimene rahvaralli toimus 6. veebruaril Viljandimaal Kõpu vallas. Kui ma mõtlen võistlusele tagasi, siis iseloomustamiseks on öelda küll ainult üks sõna- ülilahe! Päriselt ka.

Reede hommikul käisin töö juures olulisel koosolekul ära ja siis lubati koju. Vaatamata sellele, et jõudsin koju poole 12 paiku, siis kell 14 kodust Viljandi poole sõitmiseks jäi aega ikka väga napiks, no olgu, eks ma pidin poole silmaga American Idoli uut osa vaatama ning FarmVille’is uued põllukultuurid maha istutama :)

Kell 14 saime siiski asjad pakitud, bussi laotud ning minema hakatud. Alguses oli plaan minu Opeliga minna, kuid kui selgus, et minejaid on kokku viis ja kõigil kodinad kaasas ja Opeli pagasiruum lootusetult kinni külmunud, siis oli kõige õigem valik võtta buss, sinna kompsud ja inimesed sisse pakkida ning kell kolm me Tallinna linnapiiri selja taha jätsimegi. Pealegi sai sekretär Rimmel koos oma abilistega terve laupäeva bussis tööd teha. Jälle positiivne.

Kuna minul oli seekordsel rahvarallil täita ainult kaardilugeja roll, kelle kohustused hakkasid laupäeva hommikul, siis teekonna tegi oluliselt lõbusamaks Võru talveralli katkestamise puhuks varutud Jäku, mis oli mulle täiesti „kogemata“ kotti sattunud :) Ja mehed peaksid nurisemise asemel hoopis rõõmsad olema, et naistel tujutõstmiseks nii väikesest kogusest piisab. Igatahes kui me peasekretär Rimmeli juhitud bussiga Kõppu jõudsime, oli ülejäänud seltskonnal tuju laes ja nalja kui palju. Ainult, et Viljandimaal oli palju külmem, kui Tallinnas ja mina „kohukesena“ arvasin, et kuna ma istun ju võistluse ajal päev otsa autos, siis piisab täiesti sellest, kui ma tulen teksadega ning matkasaabastega. Siinkohal jälle tänud Jäkule, kes mu reedeõhtusest suuremast külmetamisest päästis :)

Esimesel päeval sai Kõpu poe tagaruumis palju nalja. Noh, eks Mattu natukene kuri oli, sest tema pidi ju ometigi tööd tegema, kui meie seal Kreisiraadio kullafondi vaatasime ja itsitasime. Aga ei midagi, sai niisama juttu aetud ja tehnilist Kristo vastu ässitatud. No mida ta tuleb siis meie hoovi peale sõitma ja krt, punktid võttis ka ära. Ähvardasin küll, et enam ma talle lugema ei lähe, aga lõpus ütles ikka, et mind välja ei vahetaks ja kuidas ma siis ütlen, et ei lähe. Pealegi, ma ise ju tahan ka :)

Teisel päeval kolis kogu võistluskeskus Kõpust viis kilomeetrit Pärnu poole hooldusplatsile, kust ralli algas. Hommikul oli jälle väga külm ning seekord ei aidanud mind Jäku ka, kuna võistlema tuli minna, seega plagistasin hambaid ja istusin nii mandaadibussis kui tehniliste autos. Tore, kui nii palju sõpru leidub :)

Lõpuks siis jõudis Gert ka kohale, no eks ässad tulevad ikka vahetult enne starti, istuvad autosse ja sõidavad kiiresti. Igatahes oli mandaat läbitud, tuli vaid tehnilises käia ja siis võiski juba starti oodata. Kuivõrd esimene katse hakkas kohe hoolduspargist, siis sai natukene rajaga tutvuda. Polegi midagi öelda, ehtne talv: lumine, kõrged vallid, kitsas. Kogu talvekomöödia sai alguse juba ralli esimese autoga. Nimelt suutis kaks nulli end korralikult esimese katse teises kurvis hange otsa parkida. Aga ei olnud nemad viimased, juba esimesel katsel möödusime kahest hangeotsas istuvast meeskonnast, teisel katsel suisa kolmest ja nii edasi. Hea oli, et ise ennast kuhugi ei parkinud. Seega said häid punkte rallilt need, kes suutsid hangesid vältida ja lõpuni jõuda.

Esimese ringi järel olime klassis kuuendal kohal, kuigi tagaveolistest kõige kiiremad. Ega selle raske tagaveolisega talvel libedaga esiveolistele vastu saa. Pealegi osales üks meeskond meiega samas arvestuses klassi mittekuuluva autoga. Määrused seda ei keela, seega oli temal veelgi suurem eelis. Huvitav, kas elu on õiglane või mis, igatahes sõitsid nemad ralli viimases kurvis valli ja olid seal viis minutit kinni. Vot nii kingiti meile klassi kolmas koht! Jäime võistlusega väga-väga rahule. Ise arvasime, et kui saaksime 5-10 hulka, siis oleks ralli hästi läinud, seega ootustest oluliselt paremini. Karikas anti ka. Juhuu, edu Mattu ees kasvas jälle suuremaks :P Aga Kristo oli veel tublim ja nemad koos vennaga said klassis teise koha!

Minu kõige suurem katsumus ja ebaõnnestumine oli täpsuslõigul. No mine metsa, enam üldse ei mäleta, kuidas seda sõita tuli, seda enam, et ei olnud millegi järgi sõita. Eks ma end nüüd 6. märtsil parandan.

Aga foorumites virisejatele ja kritiseerijatele ütleks seda, et kui räägite sellest, et EALiga ei ole võimalik koostööd teha, siis tuleks teinekord hoopis pilk peeglisse suunata. Kõpu pikim katse oli 7,02 km ehk enam kui 2 korda lubatust pikem, mis tähendab, et EALiga on võimalik väga hästi koostööd teha ning kokkulepetele jõuda. Aga niimoodi kindlasti mitte, kui foorumis kõik p****e saata… Aga jah, mina olen nendest kommentaaridest ikka totaalselt tüdinenud, enamust on piinlik lugeda ning kurb tõdeda, et räägitakse asjadest, millest tegelikult aimugi ei ole. Kole lugu.

Nii, et kuna järgmise tõsise võistluseni on mitu kuud aega, saab vahepeal Gerdiga veel üks rahvaralli sõidetud. Tublid Kõpu korraldajad võtsid kätte ja otsustasid teha kordusralli! Seega, kõik 6. märtsil Viljandimaal.