Päevad, mis ajasid segadusse

13.-14. jaanuaril sõideti Lätis, Aluksnes, autoralli meistrivõistluste esimene etapp. Reedel ja 13 stardi saanud ralli kujunes paljudele meeskondadele väga raskeks, sest ilmastikuolud olid väga muutlikud ning kiiruskatsed lõunaeestilikult keerulised.

Ma olen aasta ralliautost eemal olnud, seda vabal tahtel ja valikul ning möödunud hooajal sinna tagasi ei igatsenud ka. Aga möödunud päevad oli minu jaoks väga keerulised. Kummaliselt keerulised. Ma olin täiesti segaduses. No kõik sai ilmselt alguse sellest, et mul ei olnud võimalik kohapeale kaasa elama minna, seega pidin ma läbi ajama online-aegade jälgimisega ning GPS-i järgi „otsepilti“ vaatama. See oli KOHUTAV!

GPS-i jälgimine ajab vist iga inimese hulluks, nüüd ma saan aru, miks mu vanemad on öelnud, kui ise väljaspool Eestit sõitsin, et nad ei suuda seda vaadata, sest see polegi võimalik. Digi-ajastu my ass! See jookseb kogu aeg kokku ja siis sa lihtsalt minestad, sest just sinu meeskonnad on seal kaardil. Ja siis see krdi täpp lihtsalt seisab seal keset katset ja mitte midagi ei juhtu. Ja siis sa juba võtad telefoni ja mõtled, et kuhu või kellel nüüd helistada?! No ja siis värskendad tulemuste tabelit ja uhhhhhhhhh nad on siiski lõpus, kuigi see loll täpp seisab ikka keset katset. Ja niimoodi kõik need kümme kiiruskatset! KOHUTAV, KOHUTAV, KOHUTAV! See on inimõiguste räige rikkumine- suisa piinamine.

Ja hullemaks läheb muidugi siis, kui see täpp muutub punaseks, sinna ilmub hüüumärk ja kiiruseks näitab null, kuigi enne oli just pikalt üle 100 km/h.  No siis on kindel, et MIDAGI on juhtunud. Aga mis juhtus? Kas kõik on hästi? ERITI halb on siis, kui sinna täpi alla ilmub veel kiri accident ja tulemuste tabelile pealkirjaks Stage is stopped, sest siis sa tead, et kiirabi on rajale läinud ja midagi võib olla väga halvasti. Sel korral juhtus seda kolmel korral. Kujutate ette, KOLMEL ja kõik oma sõitjatega. Ja siis sa võtad jälle telefoni ja helistad igale poole, sest sa lihtsalt ei suuuuuuuuuuuuuda siin arvuti ees teadmatuses passida. Aitäh kõikidele, kes mu kõned, sõnumid ja messengeri-sõnumid ära kannatasid! See ei olnud kindlasti viimane kord :) 

Ma kavatsen edaspidi siiski kõikidel rallidel kohal olla, sest muidu tuleb mulle hooaja lõpuks hullumajas tuba broneerida. Ja üle mitme kuu tunnen ma esimest korda, et ma tahaksin autosse. Tagasi.

Aitäh kõikidele Eesti sõitjatele nende emotsioonide virrvarri eest! Kasvatage oma luukillud kokku, ravige sinikad ära ning remontige autod, maikuus sõidame juba kodusel Harju rallil.