Vaasikollektsiooni täiendus

Vaatamata soovile ja isegi algsetele plaanidele kindlasti pärast Võrumaa rallisprinti ja enne Tallinna rallit kasvõi legenditrenni teha, jäid need siiski vaid plaanideks ja soovideks. Suvised toimetused ja puhkusejärgne tööleminek lihtsalt ei jäta muule enam suurt võimalust. Aga samas me liigselt ei muretsenud, sest eelmise aasta Tallinna rallit oli Karel sõitnud ning kursis sellega, mis meid seal ees ootamas. Minul oli seekordne Tallinn kuues ning võin kohe alguses ära öelda, et nii häid kiiruskatseid saime küll esimest korda sõita. Suur kiitus rajameistrile! Tõesti olid põnevad katsed ning kui Russalu teine metsavahel välja arvata, pidasid kõik ka korduvatele läbimistele väga hästi vastu. Aga olgem ausad, et mitte ühelgi Eesti rallil ei ole selliseid korduvkatseid, mis katki ei lähe. Aga see selleks. Igatahes olime pärast Võrumaal leitud motivatsiooni ja pisut ka suurenenud kiirust üsnagi lootusrikkad.

Paistab, et selle katse on Karel üksinda sõitnud. 

Kirjutamine oli sel korral reedel ehk ainult samal päeval, kui õhtul esimene katse. Kirjutamine oli minu jaoks kuidagi ikaldus. Absoluutselt kõik asjad häirisid ja nii ma siis terve kirjutamise aja vingusin. Küll oli palav, siis oli külm, siis oli tolmune, siis oli aukus ja raputas, siis tulid koledad tähed, siis paistis päike silma ja siis ajas Karel kogu aeg parema ja vasaku segi, nii et ma pidin legendi sodima, kui ise kohe jaole ei saanud. Ja Vasalemma katse tundus ka liiga vastik, kolm tõstvat trampliini ja peaaegu terve rada aedasid ja betoonblokke. Kõige lõpuks sunniti mind veel Lauluväljaku katse jala läbi vantsima, mille tagajärjel ma endale varbale villi ka sain! Lauluväljaku katse kirjutamine on aga alati lõbus, muudkui vaatad, kuidas mehed paarikaupa ilusti jalutavad, ühel veel mingil põhjusel vihik käes ja hoolega märkmeid teeb :) Igatahes saime lõpuks kirjutatud ja Karel elas minu vingumised ka üle. Mehed on ikka vaprad :) Edasi sõitsime Viimsisse boksi, kus meid Hondakene juba ootas, ilusti kleepsud peal ja võistlusrehvid all.

Uurin, kas on ka hea raamat mulle kätte sattunud. 

Palav oli! Ainuüksi ralliriiete vaatamine tegi olemise veel palavamaks. Vingumine jätkus :) Aga pääsemist polnud tulemas, seega toppisime end kombedesse ja kimasime Lauluväljakule. Läksime ka pisut varem kohale, et teiste sõitu vaadata ja oli põnev. Mitmed spinnid ja muud äpardused, isegi üks katus. 1,6 kilomeetrit ja nii palju vaatemängu. Meie otsustasime, et kuna kaotada on seal oluliselt rohkem, kui võita, siis sõidame pigem rahulikumalt, aga kindlasti puhtalt. Nii ka läks, aga kui aegasid vaadata, no siis jälle tuli mõte, et oleks võinud ju kasvõi ühes kohas natukene rohkem pingutada ja katsevõit võtta. Samas olime oma teise kohaga ka rahul ning õhtu lõppes positiivselt ning sai hea tundega magama ja laupäevale vastu minna. Reedene pikk päev lõppes meile parc fermest McDonaldsisse minemisega, vaadati küll imelikult, aga me ei olnudki ainsad, kes seal kombedega olid :) Öö oli minu jaoks üle pika aja väga rahulik, sai ju oma kodus ja oma voodis magada.

Fännipilt Gustaviga.

Laupäeva hommikul sai sooja Rocca Al Marest Keilasse sõites, kus hoolduspargis meile uued rehvid alla kruviti, bensiini juurde kallati ja järgmisele viiele katsele saadeti. Teise päeva esimesena sõitsime Vaimõisa katset. See on tüüpiline Tallinna ralli katse, kus laiad ja kiired lõigud vahelduvad kitsa metsavahega. Hondale see katse ka kuidagi sobib ja nii õnnestus meil hoida seal oma kohta ning sõita välja kiire klassi teine aeg. Ja Tornile ei kaotanudki kalendriga! :) Selle katse lõpuosas olid meil fännid metsas, kelle hulgas ka seljavalu käes vaevlev vend Tõnu, kes seljavigastuse pärast selle ralli pidi lausa vahele jätma. Igatahes suutis ta minu jaoks ootamatult metsast välja karata, et meile kaasa elada, nii et ma lausa võpatasin ja hea, et legendi käest lahti ei lasknud. Isa nägin ka kaugemal metsas, aga ema oli nii puude taha komandeeritud, et temast ei paistnud jupikestki :)

Metsavend ehk vend metsas :)

Ajad katse lõpus loomulikult rõõmustasid. Olime ilusti kõrges konkurentsis ja sel hetkel ka klassi juhtimas. Edasi suundusime keerulisemale katsele Russallu. Seal ei saanud kumbki kord klappima. Mina olin rütmitu ja suutsin pärast ühe kurvi lugemist mingil põhjusel endas kahtlema jääda, justkui oleksin vale kurvi lugenud, kui siis Karel ühel hetkel ütles, et loetud kurv oli just ja tuleb edasi lugeda. Pole varem sellist asja olnud, hästi kummaline. Lisaks jäime ühes teravas kurvis pidurdamise hiljaks ja proovisime ka natukene Harjumaa metsa tugevust. Pärast katset avastasime lisatankimisalas, et meie tagumise parema velje ja rehvi vahel on suur kivi, aga kuna sõita tuli veel kolm katset, otsustasime rehvi vahetada. Sõitsime tankimisalast välja ja vahetasime rehvi. Peamehaanik kõrval kamandamas, sest ise ta käsi külge panna ei tohtinud. Päris kiiresti saime hakkama :) Edasi siis taas sama ring, et Vaimõisa ja Russalu teised läbimised. Vaimõisa oli endiselt hea ja tuli jälle hästi välja, kuid Russalu teine läbimine oli ralli meie kõige kehvem sooritus. Metsas olid suured rööpad, milles ka parasjagu palju suuri kive, seega hoidsime rohkem autot ja rehve ning püüdsime rööbaste peal sõita. Aga nii kaotab kiiruses. Muret tekitas ka see, et Karel hakkas Vaimõisa katsel kurtma, et sidur ei ole enam normaalne, pedaal jäi täitsa põhja ega ise enam nö üles tõusnud. Ilmselt sellest olid põhjustatud ka mõned käiguapsud Russalu teisel katsel. Aga vähemalt saime sõidetud ning sellel ringil jäi siis veel Vasalemma, mida mina natukene põdesin.

See oli tore trampliin. 

See oli natukene vähem toreda trampliini tagajärg. 

Huvitav, kas mõni piloot enda poolega ka kunagi kuhugi kütab? :)

"Seal ei ole mõtet hüpata".

Vasalemmas sõideti paaris, meie olime stardis koos E11 klassi BMWga sõitva Raiko Aruga ja alustasime välimiselt rajalt ehk läksime alguses nö pikemale ringile. See osa rajast oli väga lahe, sai hooga sõita ja sellised seotud kurvid. Ma kujutan ette, kuidas tagaveoga seal mõnnata oli :)  No ringi lõpus oli siis Vasalemma suur trampliin, kus tee sisuliselt alt ära kaob. Meie suutsime sinna laekuda natukene liiga suure hooga ning vale trajektooriga, mis lõppes raja ääres vallis. Oeh, jälle minu rõõmuks! Mul nende trampliinidega kohe on omamoodi suhe. Õnneks siiski ei juhtunud hullu midagi ja kimasime edasi. Sisemiselt ringilt tulles jõudsime ülemisse kitsaskohta sekund enne Aru, seega õnnestus meil sealt tolmukotti jäämata läbi saada ning ühtlasi katse paarissõidus võita. Vahva :)  Oma arvestuses kolmas aeg, aga kokkuvõttes olime siiski teised ning seda 49-sekundilise eduga Kristo ees. Kurvaks ei teinud. Edasi passisime ligi tunni Vasalemmas regrupis, et sealt hooldusesse sõita ja siis õhtustele katsetele siirduda. Hoolduses saime õnneks siduri ka korda, mingi vidin oli katki, aga mina selle nime enam ei mäleta, keda huvitab, siis küsige mehaanik Martinilt :)

Vaimõisa esimese läbimise tagasipööre. 

Õhtupoole ootasid ees Paldiski ja Klooga, mida mõlemat kaks korda sõitsime. Kokku oli katsekilomeetreid ees veel ligi 40. Paldiski väga kiire ning Klooga mitme sellise „kutsuja“ kohaga. Paldiski sobis ning saime taas väga hea aja, pärast seda tuli ka suurem kindlus, et sellel rallil Kristo sõiduga meid enam ei püüa. Edasi jäi sõita oma sõitu ning hoida autot. Klooga kutsus aga kohe teises paremkurvis, mis Honda korralikult põllule saatis :) Ma maalisin legendis selle kurvi kohe kangemaks. Edasi midagi erilist ei juhtunudki, Paldiski teisel sõitsime kindla peale ning Kloogal kaotasime powerpointi punkti, sest meid peeti kohe katse alguses rajal kinni. Ei saanudki sõidu ajal aru, mis seal toimus, teel oli meeletu tolm ja rahvas paaniliselt vehkis, et me kiiruse täiesti maha võtaks. Samas rajal ei olnud midagi. Hiljem selgus, et Ubinhain oli metsas, aga autost ei olnud mitte midagi ega kedagi näha. Hea, et neil õnnelik õnnetus oli, piltide pealt paistis täitsa kole. Katsed sõidetud liikusime korraks veel hooldusesse ja sealt tagasi Tallinnasse parc fermesse ja autasustamisele. Aga siinkohal tuleb väga paljudel kaardilugejatel pisut piinlikust tunda, sest mina, kes ma istusin üldjärjestuses umbes 25. autos, olin esimene, kes hooldusesse sisenevasse akp-sse jõudes kohtunikule märkuse tegi, et kohtunikul jäi ajakaardile üks aeg märkimata. Hmm… mis aja järgi te, kallid kaaskannatajad, siis hooldusest välja tulite? :) Muide, see, et ajakaardile kõik ajad ja kõik õiged ajad pannakse, on meeskonna tagada. Ka sel juhul, kui kohtunik ise täpselt ei tea, mis ta tegema peab. Nii, et hea õppetund kõigile. Mina olen alati seda meelt olnud, et rallil ei tohi saada kaardilugeja hooletuse või teadmatuse tõttu ajalisi karistusi. Mida see piloot seal katsetel siis pingutab, kui kaardilugeja oma tööga kaotussekundeid korjaks?

Nii, et oma esimese ühise Tallinna ralli lõpetasime Kareliga klassi teisel kohal. Eriti vahva oli aga see, et absoluutarvestuses olime lausa esikümnes ning kaheveoliste autode arvestuses kolmandad. Nii tore, nii tore, nii tore. Autasustamine oli ka tore :) Ja õhtul oli ka tore vara magama minna :)

MV6 autasustamine

Tallinna rallide vaasid. Sel korral täiendus ka võistkondliku vaasiga ECOM Motorspordile. 

Aitäh pildimeistritele ja kõikidele toredatele fännidele, kes meile metsas ja kodudes kaasa elasid!

Vaasid täideti juba pühapäeval ja esmaspäeval lilledega :) 

Mis edasi? Septembri lõpus on Tartu ralli, mida me kumbki sõitnud ei ole, seega saab kindlasti uus ja huvitav olema. Hetkel oleme meistrivõistluste arvestuses hõbedal ning püüame seda kohta hoida.

PS! Vasalemma sisevideo panin ka juutuubi. Kaamera on endiselt vales asendis, aga kes ei taha, see ei vaata. Lihtne :) Video on SIIN