6. ja 7. mail toimus Harju- ja Raplamaa teedel Eesti meistrivõistluste 2. etapp ehk Honda- Tallinna ralli 2011.
Tallinna ralli on olnud alati emotsioonide virr-varr, kord ajab närviliseks, kord vihaseks, siis jälle nutma. Kõige lõpuks tekib alati selline „jooksen peaga vastu seina“ tunne ning jõuetus, et vist kehtibki see, et kui kõigil on ükskõik, siis miski ei muutugi. Segadus hoolduspargis, lõpu AKP-s jne, aga see selleks. Meie sõitu kogu järjekordselt jama korraldus üldiselt ei seganud. Kirjutamise ajal tuli küll hüvasti jätta kolme rehviga ning järgmine recceauto hooldus läheb ka kindlasti oodatust kallimaks. Samas, jah, oleks võinud küll 30 km/h sõita, kuid nii ei ole võimalik legendi paika saada. Aga nüüd rallist endast.
Kui Raplamaal toimunud katsed välja arvata, siis sel korral oleks Tallinna ralli täitsa Tallinna ja Harjumaa oma olnudki. Võistluskeskus oli Premia jäähallis, tehniline ülevaatus Rocca Vehos, start Ülemiste keskuse eest ja hoolduskeskus Kose-Uuemõisas. Terve Harjumaa oli hõivatud korralikult.
Igatahes, pärast seda, kui me tõrgeteta tehnilise läbisime, võistluskeskuses Kristo ka avaldusele alla kirjutas, et on teadlik, mida ta teeb, kui rooli istub ning Ülemistest „miks see AKP siin pidi olema“ stardist meid teele saadeti, oli esimeseks katseks Lauluväljak.
Tallinna ralli on olnud alati emotsioonide virr-varr, kord ajab närviliseks, kord vihaseks, siis jälle nutma. Kõige lõpuks tekib alati selline „jooksen peaga vastu seina“ tunne ning jõuetus, et vist kehtibki see, et kui kõigil on ükskõik, siis miski ei muutugi. Segadus hoolduspargis, lõpu AKP-s jne, aga see selleks. Meie sõitu kogu järjekordselt jama korraldus üldiselt ei seganud. Kirjutamise ajal tuli küll hüvasti jätta kolme rehviga ning järgmine recceauto hooldus läheb ka kindlasti oodatust kallimaks. Samas, jah, oleks võinud küll 30 km/h sõita, kuid nii ei ole võimalik legendi paika saada. Aga nüüd rallist endast.
Kui Raplamaal toimunud katsed välja arvata, siis sel korral oleks Tallinna ralli täitsa Tallinna ja Harjumaa oma olnudki. Võistluskeskus oli Premia jäähallis, tehniline ülevaatus Rocca Vehos, start Ülemiste keskuse eest ja hoolduskeskus Kose-Uuemõisas. Terve Harjumaa oli hõivatud korralikult.
Igatahes, pärast seda, kui me tõrgeteta tehnilise läbisime, võistluskeskuses Kristo ka avaldusele alla kirjutas, et on teadlik, mida ta teeb, kui rooli istub ning Ülemistest „miks see AKP siin pidi olema“ stardist meid teele saadeti, oli esimeseks katseks Lauluväljak.
Lauluväljakul.
Kui kirjutamise ajal põdesime natukene seda kunstlikult ehitatud trampliini, siis enne katset reedeõhtusest kesklinna ummikutest mööda kihutanutena jõudsime natukene vaadata, mida eespool startijad teevad. Maha ei võtnud keegi ja nii otsustasime ka meie, et tuleb täis hooga üle sõita. Polnud isegi veerandit selline, milline arvasime olevat, ilusti vaikselt tõusis lendu ja kukkus kohe maha ka, ei hullu. Muidugi see miki-hiir läks meil traditsiooniliselt nässu, saime klassis alles viienda aja, aga traditsiooniliselt ei tähenda kaotus sellisel katsel paljusid sekundeid. Pärast mailmama pikka ülesõitu teisele katsele sai ikka korralikult hoo üles, kuigi olime mõlemad ise natukene rütmist väljas. Kolmas tuli juba paremini. Ja siis vaatasime aegu. Pauk tuli luuavarrest. Autot vahetanud S. Siniorg oli sõitnud üllatavalt kiiresti ning juhtis klassi 7,6 sekundiga meie ees. Olime küll teised, kuid Tiisler ja Abram hingasid kuklasse. Noh, traditsiooniliselt tuli pingutama hakata.
Niimoodi me siis teisel päeval startisimegi, klassi teistena. Üldarvestuses olime oma kohta 8 võrra parandanud. Ahjaa, stardinimekiri pakkus jälle üllatusi. Meil tuleb terve aasta punnitada ja meistriks saada, aga mõni mees tuleb oma rallidebüüti tegema ja stardib ikka 5 kohta eespool. Huvitav. Täpsustasin üle, et kui meie 2008. a Saaremaa rallil esimest korda koos startisime, oli autol kolmekohaline number, täpselt nii, nagu ongi normaalne. Mõnes mõttes oli meie stardikoht kehv, konkurendid tulid järel ja niimoodi ei saanud kohe kiirelt infot, et mis tempos keegi liigub, vaid pidime ootama tulemusi internetti. Neljas katse tuli ka suhteliselt rabedalt, sõidurütmi lõi segi ootamatult kurvi tagant ilmunud rajal seisev katkine auto, mehed ise põllul katset vaatamas. Ohukolmnurk on võõras sõna? Siinkohal meenub intsident, mis juhtus Taneli ja Neemega. Nemad sõitsid kahjuks neljandal katsel õnnetult rajalt välja ja paiskusid puudesse. Auto jäi maad puudutamata puudele „hõljuma“. Mehed autost välja ei saanud, uksed olid kinni kiilunud, lõpuks suudeti aknad katki teha. Eriti kurb on aga see, et sel ajal, kui mehed autos olid, möödus rajalt üks auto ja sel ajal, kui mehed aknast välja üritasid ronida, möödus teine auto. Kumbki ei peatunud. Ilmselgelt tuleb võtta ka vanad litsentsiomanikud ja teha neile korralik koolitus, kuidas peab toimima siis, kui eesstartinud auto metsas on ning mehi ega OK märki näha pole. Kohutav on mõelda, et niimoodi istudki seal autos ja loodad, et ehk kellelgi ei ole ükskõik. Olgu see vahejuhtum meile kõigile õpetuseks ja meeldetuletuseks. Aga meie sõidu juurde tagasi tulles, siis neljandal katsel saime kaotust juurde ning kaotasime ka koha paremusjärjestuses. Tiisler tegi kiiret sõitu ning läks ise kolmandaks. Abramil oli mingi hämming ajavõtuga ja esialgu pani kirja 20-sekundiline kaotus, mis hiljem siiski õigeks korrigeeriti. Viies, esimene kahest pikast katsest, oli meie jaoks hämming, saime päris korraliku kaotuse. Tundus, et nagu oleksime ikka pingutanud ka, aga järgmise katse stardis selgus ka see, et meie niigi oma parimad päevad ära elanud rehvidest olid saanud slikid. Kuuendal katsel tuli taas väikese kaotusega leppida.
Niimoodi me siis teisel päeval startisimegi, klassi teistena. Üldarvestuses olime oma kohta 8 võrra parandanud. Ahjaa, stardinimekiri pakkus jälle üllatusi. Meil tuleb terve aasta punnitada ja meistriks saada, aga mõni mees tuleb oma rallidebüüti tegema ja stardib ikka 5 kohta eespool. Huvitav. Täpsustasin üle, et kui meie 2008. a Saaremaa rallil esimest korda koos startisime, oli autol kolmekohaline number, täpselt nii, nagu ongi normaalne. Mõnes mõttes oli meie stardikoht kehv, konkurendid tulid järel ja niimoodi ei saanud kohe kiirelt infot, et mis tempos keegi liigub, vaid pidime ootama tulemusi internetti. Neljas katse tuli ka suhteliselt rabedalt, sõidurütmi lõi segi ootamatult kurvi tagant ilmunud rajal seisev katkine auto, mehed ise põllul katset vaatamas. Ohukolmnurk on võõras sõna? Siinkohal meenub intsident, mis juhtus Taneli ja Neemega. Nemad sõitsid kahjuks neljandal katsel õnnetult rajalt välja ja paiskusid puudesse. Auto jäi maad puudutamata puudele „hõljuma“. Mehed autost välja ei saanud, uksed olid kinni kiilunud, lõpuks suudeti aknad katki teha. Eriti kurb on aga see, et sel ajal, kui mehed autos olid, möödus rajalt üks auto ja sel ajal, kui mehed aknast välja üritasid ronida, möödus teine auto. Kumbki ei peatunud. Ilmselgelt tuleb võtta ka vanad litsentsiomanikud ja teha neile korralik koolitus, kuidas peab toimima siis, kui eesstartinud auto metsas on ning mehi ega OK märki näha pole. Kohutav on mõelda, et niimoodi istudki seal autos ja loodad, et ehk kellelgi ei ole ükskõik. Olgu see vahejuhtum meile kõigile õpetuseks ja meeldetuletuseks. Aga meie sõidu juurde tagasi tulles, siis neljandal katsel saime kaotust juurde ning kaotasime ka koha paremusjärjestuses. Tiisler tegi kiiret sõitu ning läks ise kolmandaks. Abramil oli mingi hämming ajavõtuga ja esialgu pani kirja 20-sekundiline kaotus, mis hiljem siiski õigeks korrigeeriti. Viies, esimene kahest pikast katsest, oli meie jaoks hämming, saime päris korraliku kaotuse. Tundus, et nagu oleksime ikka pingutanud ka, aga järgmise katse stardis selgus ka see, et meie niigi oma parimad päevad ära elanud rehvidest olid saanud slikid. Kuuendal katsel tuli taas väikese kaotusega leppida.
Pikal hooldusel vahetas meie väga tubli mehaanik Martin piduriklotsid, tankis auto bensiini kurguni täis ja kruvis alla pisut paremad rehvid. Päike oli kõrgel ja kasvav palavus ajas jooma. Paus möödus ruttu ja siis tuli jälle praktiliselt samu katseid sõitma minna, vaid pikal katsel tuli osaliselt mööda uut rada sõita. Olime klassis kolmandal kohal, kaotust liidrile Siniorule üle 20 sekundi ja teisel kohal olevale Tiislerile 3 sekundit. Tuli püüdma minna, sest 1/3 rallist oli veel sõitmata ning isegi 20 sekundit ei ole mingi kindel edumaa sellisel juhul. Seitsmes katse tõi kohe kindluse, jah, lõpuks saime meie ka käima ja rehv pidas paremini, mida kinnitasid katsevõit ning teise koha hõivamine. Pikal katsel oli hoog juba päris üleval ning lõpus saime rõõmustada taas, et oleme kaotust esimese kohaga üle 15 sekundi vähendanud ning teist kohta pisut kindlamaks muutnud. Samas mitte miski ei olnud kindel. Viimase katse eel juhtis Siniorg peaaegu 8 sekundiga ning Tiisleriga oli vahe kõigest 4,2. Startisime. Veerand katset enne lõppu jõudsime järgi eesstartinud soomlastele, kes tehniliste probleemide tõttu aeglaselt liikusid. Jõudsin juba mõelda, et korras, õnn lihtsalt ei ole meie poolt seekord, kuid mingit probleemi ei tekkinud. Nii, nagu on õige, vaatasid need mehed ilmselt pidevalt peeglisse ning saime neist probleemideta ja pidurdamata mööduda. Finišeerisime. Ajatabel näitas aga seda, et katse oli olnud natukene liiga lühike, kell oli sel korral Sinioru kasuks ja seda kõigest poole sekundiga. Ootasime ka Tiisleri ja Abrami ära, sest poodiumikohad olid siiski jagamata. Aga jäi meie kasuks ehk meie teised, Tiisler kolmas ja Abram neljas. Aga see 0,5 sekundit kaotust esikohale jääb ikka kripeldama küll. Samas saime teise koha punktid ning tõusime ka meistrikate arvestuses Tiisleri järel teisele kohale. Seega olid tunded segased, oli nii kurb kui hea meel, aga muuta ei olnud enam midagi. Olekseid oli palju :)
Nii, et pärast väikest hooldust Kose-Uuemõisal tuli rallikaga Ülemistele tagasi sõita ja seal autasustatud saada. Koomiline oli see, et karikad anti enne kätte, kui esialgsed tulemused tulid. Ja aitäh vennaraas Tõnule, kes mulle poodiumil šampust silma lasi ning kõikidele teistele fännidele sooja ja toetava kaasaelamise eest, mis alati indu annab ja võitlema sunnib. Kui Kristo vend Raido meil katusel olnud überülbest 3D kaamerast filmi kätte saab ja selle kokku miksib, siis näete liikuvat pilti ka, aga sellega peab veel pisut ootama. Nii, et seniks minge poodi 3D prille ostma!
Tõnu sai pritsimise eest ise ka karistuseks kergelt märjaks.
Ahjaa, kui prillidest juttu tuli. Ma olen prillikandaja ja mingil müstilisel põhjusel mul miinus stabiilselt suureneb, mis silmaarsti sõnul MINU VANUSES pisut kummaline on. See kõik aga tähendab seda, et tänaseks ma pean ka kaarti prillidega lugema, muidu lihtsalt ei näe eesolevad kurve. Prillide ja kiivri ühildamine tähendab aga seda, et ma need alati eest pean võtma, kui kiivrit pähe panen või peast võtan. Kuuenda katse lõpus tegin samamoodi. Astusin autost välja, panin prillid katusele, võtsin kiivri peast, toppisin selle pagasnikusse, lobisesin taganttulnud konkurentidega ning sõitsime hooldusesse. Aga prillid jäid katusele. Ja nüüd on need endale Ardu veehoidla taga metsas parema elupaiga leidnud. Naised pidid ju ussid olema, seega vahest need mõnele rästikule sobivad? Mina olen aga praegu pime ning pean esimesel võimalusel sammud silmaarstile seadma. Samas oleks hea vabandus töö juures silmi kinni hoida :)
Ja "aitäh" sellele idioodile, kes meie autole Ülemiste parklas pihta sõitis, nii et tiib mõlkis. Ise olime samal ajal klassivõiduni jõunud Andruse ja Renee autasustamisele kaasa elamas.
Igal juhul, ralli oli raske ning tulemusega võib vaatamata kõigele rahul olla. Aga rahulik ei lasta küll pikalt olla. 11. juunil sõidame Gerdiga Lääne-Eesti rahvarallit ning sellest päev vähem kui nädal hiljem koos Kristoga Viru rallil. Ei ole siin midagi, et tulevad noored ja muudkui võidavad, hakkame vastu! :)
Igal juhul, ralli oli raske ning tulemusega võib vaatamata kõigele rahul olla. Aga rahulik ei lasta küll pikalt olla. 11. juunil sõidame Gerdiga Lääne-Eesti rahvarallit ning sellest päev vähem kui nädal hiljem koos Kristoga Viru rallil. Ei ole siin midagi, et tulevad noored ja muudkui võidavad, hakkame vastu! :)
SIIN on meist ka natukene juttu.
Kas need kaotatud prillid olid selle 3D video vaatamiseks mõeldud? ;)
VastaKustutamüstilised ajad olid teil ss8-ss9.
VastaKustutavõtan kiivri maha teie ees.