Maarja sunnil pean kirjutama rallide vahelisel ajal lugusid mõtetest võistluste eel ja järel, et ei oleks nii, et blogis on üks postitus korra kvartalis. Aga Maarja, kust tuleb ettekujutus, et ma üldse mõtlen? :)
Aga noh, põhimõtteliselt on siis tänasest, 19. aprillist, meistri- ja karikavõistluste teise etapini aega 32 päeva. Teine etapp sõidetakse Tallinna ralli nimel all traditsiooniliselt pooles Eestis ehk siis esimesel päeval on ilmselt Tallinna Lauluväljaku katse ja teisel päeval saab kruusakatseid sõita Harjumaal, Raplamaal ja kes teab, äkki isegi Pärnumaal või seekord hoopiski Jõgevamaal, oleks ka põnev ju. Suuremas osas on kuuldu järgi vast ikka Harjumaal, nagu Tallinna nime kandev ralli olema peakski. Kindlasti saab sõita Laitse paarisrada ja ma usun, et seda nii üksi kui kaksi, nii üht- kui teistpidi.
Eelmisel aastal läks meil Tallinna rallil väga hästi, olime klassis teisel kohal, KUNI eelviimasel katsel katkestasime. Pooltelg läks katki. Arrrrrghhhhhh… sisekaamerasse jäid minu koledad sõnad ka J (no väga hullud ka ei olnud, oh t*ssu oli).
Aga ralli mulle muidu täitsa meeldis, mulle meeldivadki sellised kiired ja laiad katseteed ning ilus ilm, mis on parajalt soe. Pikkadel sirgetel, mis ulatusid kohati kahe kilomeetrini, jõudsin spidomeetrit ka vaadata. Päris äge oli, seier näitas üle 200 km/h! Sal-Saller laulis ka kunagi, et 100 kilti tunnis
kitsal kruusateel,
miski tagant ei sunni,
midagi ei oota ees.
Noh, mina võin laulan siis, et
200 kilti tunnis
kitsal kruusateel,
miski tagant sunnib,
finiš ootab ees.
No hooldusala oli muidugi ebaõnnestumise tipp- ralliautode hoolduspark on puidutöökoja hoovis, kus ei ole isegi eraldi tankimisala ja 300-le inimesele on ette nähtud 2 peldikut, just peldikut, mitte tualetti või muud peent kohta. Ilm on soe, autosid tangitakse, tehakse suitsu (oli küll keelatud, aga märgid on ju siiski loomadele, mitte inimestel), saepuru tolmab silma ja kõikjal on kuiva puitu. Aga õnneks lõppes kõik hästi ja miskit põlema ei läinud. Ahjaa, ralli marsruudist ka: tehniline ülevaatus oli loomaaia juures (aitäh, Martin!), start Lauluväljakul, öö oli vaba ehk veeda, kus tahad, hommikul tuli sõita Vändrasse, katsed sõitsime Pärnumaal ning autasustamine oli Tallinnas Premia jäähallis. Vot selline „tunne oma kodumaad“ ralli.
Nii, et millised mu mõtted sellise ralli eel on?
Esiteks on vaja muretseda Hans ja Hansi kiiver. Hans on siis selline kaelatugi, mis käib sõitjale kaela, kinnitub kiivri külge (sellepärast on vaja ka special kiivrit) ning mis ülejäänud osas jääb siis rihmade alla ning kaitseb siis pead ehk ei luba õnnetuse korral peal liigselt ette liikuda ning peaks ära hoidma kaela-, pea- ja ajutraumad. Kõik tore. Üks väike miinus on ka asjal- see on niiiiiiiiiiiii kallis. Aga jah, eks elu ole kallim.
Teiseks võiks rallini rohkem aega olla, sest mul on koolis siis just sessiaeg ja raske on neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni rallil olla ja siis pühapäeval eksamile minna.
Aga siiski ja mis on kõige olulisem- ma armastan rallit! Ja ma olen selle nimel nõus paljust loobuma ja rohkem pingutama. Miks? Ükskõik, kui palju see energiat võtab või kui palju sinna nii raha kui aega kulub, siis need hetked, mis jäävad starditulede kustumise ja finišilipu vahele, on hindamatud ja ületamatud. Organismi adrenaliinitase on laes, mitte ühtegi muud mõtet ei ole peas, ei kuule, ei näe mitte midagi muud, on ainult kolm asja: piloot, kaardilugeja ja kiiresti liikuv auto. Ma ei ole kirjanik ja ei oska seda tunnet sõnadesse panna, lisaks on raske midagi sellist kirjeldada inimestele, kes pole seda ise kogenud, aga jah. Võimas. Minu jaoks on ralli enamat kui lihtsalt hobi. Eelmisel aastal alates kuu enne Rapla rallit kuni Mulgi ralli lõpuni oligi ralli minu jaoks elu ja seda kõige otsesemas mõttes, sest hõivas kogu mu aja, mis jäi töölt tuleku ja töölemineku vahele. Ok, iga päev oli maksimaalselt 4 tundi uneaega ka. Ja siis ma mõtlesin küll, et mulle aitab, mul on sellest nii kõrini, aga kolme nädalat hiljem toimunud Saaremaa rallit ei jõudnud kuidagi ära oodata J Mis teha, kui seitse aastat tagasi sai sõrm antud, siis nüüdseks on võetud kõik ja ma olen rahul.
Nii, et järgmised 32 päeva elan ma Tallinna ralli ootuses. Oh, tuleks juba rutem!
Aga noh, põhimõtteliselt on siis tänasest, 19. aprillist, meistri- ja karikavõistluste teise etapini aega 32 päeva. Teine etapp sõidetakse Tallinna ralli nimel all traditsiooniliselt pooles Eestis ehk siis esimesel päeval on ilmselt Tallinna Lauluväljaku katse ja teisel päeval saab kruusakatseid sõita Harjumaal, Raplamaal ja kes teab, äkki isegi Pärnumaal või seekord hoopiski Jõgevamaal, oleks ka põnev ju. Suuremas osas on kuuldu järgi vast ikka Harjumaal, nagu Tallinna nime kandev ralli olema peakski. Kindlasti saab sõita Laitse paarisrada ja ma usun, et seda nii üksi kui kaksi, nii üht- kui teistpidi.
Eelmisel aastal läks meil Tallinna rallil väga hästi, olime klassis teisel kohal, KUNI eelviimasel katsel katkestasime. Pooltelg läks katki. Arrrrrghhhhhh… sisekaamerasse jäid minu koledad sõnad ka J (no väga hullud ka ei olnud, oh t*ssu oli).
Aga ralli mulle muidu täitsa meeldis, mulle meeldivadki sellised kiired ja laiad katseteed ning ilus ilm, mis on parajalt soe. Pikkadel sirgetel, mis ulatusid kohati kahe kilomeetrini, jõudsin spidomeetrit ka vaadata. Päris äge oli, seier näitas üle 200 km/h! Sal-Saller laulis ka kunagi, et 100 kilti tunnis
kitsal kruusateel,
miski tagant ei sunni,
midagi ei oota ees.
Noh, mina võin laulan siis, et
200 kilti tunnis
kitsal kruusateel,
miski tagant sunnib,
finiš ootab ees.
No hooldusala oli muidugi ebaõnnestumise tipp- ralliautode hoolduspark on puidutöökoja hoovis, kus ei ole isegi eraldi tankimisala ja 300-le inimesele on ette nähtud 2 peldikut, just peldikut, mitte tualetti või muud peent kohta. Ilm on soe, autosid tangitakse, tehakse suitsu (oli küll keelatud, aga märgid on ju siiski loomadele, mitte inimestel), saepuru tolmab silma ja kõikjal on kuiva puitu. Aga õnneks lõppes kõik hästi ja miskit põlema ei läinud. Ahjaa, ralli marsruudist ka: tehniline ülevaatus oli loomaaia juures (aitäh, Martin!), start Lauluväljakul, öö oli vaba ehk veeda, kus tahad, hommikul tuli sõita Vändrasse, katsed sõitsime Pärnumaal ning autasustamine oli Tallinnas Premia jäähallis. Vot selline „tunne oma kodumaad“ ralli.
Nii, et millised mu mõtted sellise ralli eel on?
Esiteks on vaja muretseda Hans ja Hansi kiiver. Hans on siis selline kaelatugi, mis käib sõitjale kaela, kinnitub kiivri külge (sellepärast on vaja ka special kiivrit) ning mis ülejäänud osas jääb siis rihmade alla ning kaitseb siis pead ehk ei luba õnnetuse korral peal liigselt ette liikuda ning peaks ära hoidma kaela-, pea- ja ajutraumad. Kõik tore. Üks väike miinus on ka asjal- see on niiiiiiiiiiiii kallis. Aga jah, eks elu ole kallim.
Teiseks võiks rallini rohkem aega olla, sest mul on koolis siis just sessiaeg ja raske on neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni rallil olla ja siis pühapäeval eksamile minna.
Aga siiski ja mis on kõige olulisem- ma armastan rallit! Ja ma olen selle nimel nõus paljust loobuma ja rohkem pingutama. Miks? Ükskõik, kui palju see energiat võtab või kui palju sinna nii raha kui aega kulub, siis need hetked, mis jäävad starditulede kustumise ja finišilipu vahele, on hindamatud ja ületamatud. Organismi adrenaliinitase on laes, mitte ühtegi muud mõtet ei ole peas, ei kuule, ei näe mitte midagi muud, on ainult kolm asja: piloot, kaardilugeja ja kiiresti liikuv auto. Ma ei ole kirjanik ja ei oska seda tunnet sõnadesse panna, lisaks on raske midagi sellist kirjeldada inimestele, kes pole seda ise kogenud, aga jah. Võimas. Minu jaoks on ralli enamat kui lihtsalt hobi. Eelmisel aastal alates kuu enne Rapla rallit kuni Mulgi ralli lõpuni oligi ralli minu jaoks elu ja seda kõige otsesemas mõttes, sest hõivas kogu mu aja, mis jäi töölt tuleku ja töölemineku vahele. Ok, iga päev oli maksimaalselt 4 tundi uneaega ka. Ja siis ma mõtlesin küll, et mulle aitab, mul on sellest nii kõrini, aga kolme nädalat hiljem toimunud Saaremaa rallit ei jõudnud kuidagi ära oodata J Mis teha, kui seitse aastat tagasi sai sõrm antud, siis nüüdseks on võetud kõik ja ma olen rahul.
Nii, et järgmised 32 päeva elan ma Tallinna ralli ootuses. Oh, tuleks juba rutem!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar