Kokkuvõttes võib öelda, et kirjutamine läks hästi, ilmselt aitas siinkohal külm kaasa ja kõrval loksumine sellel korral päris oksendama ei ajanud. Paha oli küll. Kuigi ma olen kahe tutvumiskorra poolt, siis Lõuna-Eestis võiks 30 kilomeetristel katsetel selle kolmanda korra ka sõita- kindluse mõttes. Meil jäi legendi paar sellist kahtlust sisse, kontrollisime küll lindilt, kuid seal kiirused petavad. Õnneks pidas legend sõidu aeg paika ja oli päris hea. Aa, seda ka, et ma pole varem maininud, et alates ajast, mil tutvumine on jagatud kahte gruppi, on see palju mõistlikum ning väga harva on juhuseid, kui keegi kellelegi kirjutamise ajal katsel jalgu jääb, tihti on nii, et teisi päeva jooksul ei näegi. Kohalikest elanikest hakkas küll kahju, sest kui sulle 80 „hullu“ mööda selliseid teid vastu kihutab, siis võib suure hirmuga hoopiski kraavi sõita. Aga kuuldavasti lõppes kirjutamine kõigi jaoks hästi ja ralli võis alata. Hakkas siis võistlus peale. Tore on see, et vaatamata külmale jõudis starti 76 meeskonda. Meie klassis alustas võistlust kaheksa rallipaari. Arvasin, et reaalselt on meil võimalik sõita 3-4 kohale, sest olin veendunud, et kiired on Ojaperv, Pärn ja Abram. Samuti on teada, et Murakas on talverallidel ka väga kiire. Nii läkski, esimeselt katselt saime kirja klassi neljanda aja. Meil oli veel kiiruses varu
. Teiselt katselt saime samuti neljanda aja, kuid see katse minu jaoks täielikult ebaõnnestus. Absoluutselt ei saanud rütmi ja kogu lugemine oli nagu pressitud ja nurgeline, isegi Kristo ütles, et meie koossõidetud kaheksa ralli jooksul oli see esimene kord, kui ta tundis, et ma ei ole rütmis ja lugemine kehva on. Ja oli ka, põhjust ei oskagi leida, lihtsalt ei saanud, miski häiris. Teisel katsel katkestas Pärn. Ilmselt väljasõidu tõttu, kuivõrd auto päris korralikult raja ääres lumes kinni oli.
. Teiselt katselt saime samuti neljanda aja, kuid see katse minu jaoks täielikult ebaõnnestus. Absoluutselt ei saanud rütmi ja kogu lugemine oli nagu pressitud ja nurgeline, isegi Kristo ütles, et meie koossõidetud kaheksa ralli jooksul oli see esimene kord, kui ta tundis, et ma ei ole rütmis ja lugemine kehva on. Ja oli ka, põhjust ei oskagi leida, lihtsalt ei saanud, miski häiris. Teisel katsel katkestas Pärn. Ilmselt väljasõidu tõttu, kuivõrd auto päris korralikult raja ääres lumes kinni oli. Kolmandal katsel saime hoo üles ja esimene kolmveerandi katsest olime sõitnud väga kiiresti. Kohe nii kiiresti, et ma ei mäleta eelmisest aastast ühtegi katset, kus kiirus oleks nii suur olnud. Aga noh, tundub, et liigagi suur oli, sest katse viimastel kilomeetritel sõitsime korralikult valli ja jäime lumme kinni. Vaata SIIT... Siin kohal SUUUUUUUUUUUUUR TÄNU pealtvaatajatele, kes meid sealt välja tõstsid, lükkasid, tirisid ja kaevasid. Selleks kulus aga kahjuks täpselt 2 minutit ja 55 sekundit. Vähemalt saime edasi. Nii hästi ei läinud aga Murakal, keda meist paar kilomeetrit edasi sama saatus ootas. Nemad sinna sügavale kraavi ja lumehange jäidki. Katsel saime loomulikult klassi viimase aja, mis tähendas, et olime kukkunud kolmandalt kohalt viimaseks. Neljas katse oli nii ja naa, parandasime oma esimese läbimise aega vähe, kuid suuremaid vigu ei teinud ning lugemine oli ka parem kui esimesel korral. Pärast katset oli meid alles kuus meeskonda, kuid pikale katsele startisime siiski viiekesi, kuivõrd Abrami tehnika alt vedas ning ta ralli katkestama pidi
Ojaperv oli kindlalt juhatamas, Tiisler teine, Arendi kolmas, Täht neljas ja meie viiendad. 
Vahe neljanda kohaga oli 46 sekundit, sõita 30 kilomeetrit. Nagu Arendi ütles, siis see 30 kilomeetrit tähendab meie jaoks 60 kilomeetrit lootust, sest kindel oli see, et sõiduga ei olnud enam võimalik hommikul kaotatud kolme minutit tagasi teha. Otsustasime siiski, et sõidame omas tempos lõpuni ja niisama alla ei anna. Sõitsimegi. Kiirus oli päris hea, lugemine aga jällegi suhteliselt nurgeline. Ma kohe ei kujuta ette, mis mul seekord viga oli, keskenduda ei suutnud üldse ja kui katse oli 25 lehekülge, siis ma olin juba kaheksandal nii väsinud, et oleks tahtnud loobuda. Suu kuivas ka korralikult ära, vahepeal oli lausa nii, et üritasin küll rääkida, aga sõnu välja ei tulnud, õnneks suutsin ikka lõpuni vastu pidada ning Kristo ütles, et teda väga ei häirinud, sai aru küll, kuhu pidi minema. Aga Ventsli hüppe peal saime rattad korralikult lahti, vähemalt natukenegi rõõmu pealtvaatajatele :)
Vahe neljanda kohaga oli 46 sekundit, sõita 30 kilomeetrit. Nagu Arendi ütles, siis see 30 kilomeetrit tähendab meie jaoks 60 kilomeetrit lootust, sest kindel oli see, et sõiduga ei olnud enam võimalik hommikul kaotatud kolme minutit tagasi teha. Otsustasime siiski, et sõidame omas tempos lõpuni ja niisama alla ei anna. Sõitsimegi. Kiirus oli päris hea, lugemine aga jällegi suhteliselt nurgeline. Ma kohe ei kujuta ette, mis mul seekord viga oli, keskenduda ei suutnud üldse ja kui katse oli 25 lehekülge, siis ma olin juba kaheksandal nii väsinud, et oleks tahtnud loobuda. Suu kuivas ka korralikult ära, vahepeal oli lausa nii, et üritasin küll rääkida, aga sõnu välja ei tulnud, õnneks suutsin ikka lõpuni vastu pidada ning Kristo ütles, et teda väga ei häirinud, sai aru küll, kuhu pidi minema. Aga Ventsli hüppe peal saime rattad korralikult lahti, vähemalt natukenegi rõõmu pealtvaatajatele :) Aga mis toimus järjestuses. Tiisler seisi raja ääres lumehanges! Auto esiklaas olla neil äkki seest üleni jäässe läinud ning null-nähtavusega ei ole ju võimalik mööda teed sõita. See tähendas, et olime tõusnud neljandaks. Katse lõppu saime päris korraliku ajaga, kuigi kaotus Ojapervele oli ka väga korralik :) Jäi nüüd ainult oodata, mis ajaga jõuab lõppu Täht. Täht sõitis meist 46 sekundit aeglasemalt, mis kokkuvõttes tähendas seda, et meid jäi kolmandast kohast lahutama 0,7 sekundit! Mis siis ikka, kui neljandad, siis neljandad. Minul lõi masti korralikult maha, aga Kristo oli selle üle rõõmus, et lõpetas oma elu teise talveralli ning katseajad andsid kinnitust, et oleme ka sel aastal konkurentsis.
Aga see polnud veel kõik, ralli viimasesse AKP-sse õnnestus mul minuti jagu hiljaks jääda ja 10 sekundit trahvi saada. Loen küll kaarti seitsmendat aastat, aga alles nüüd sain oma esimese ajatrahvi. Päris vastik tunne, mida lohutab teadmine, et vähemalt me ei kaotanud seetõttu kohta. Miks ma hiljaks jäin? Olin lohakas ega kontrollinud ennast ega teisi. Kõigepealt anti välja bülletään, et poodiumi juures AKP-d ei ole, lisaks ütles seda ka vahenduskohtunik. Legendi joonisel oli märgitud A teise numbriga kui ajakaardil, mistõttu ma mõtlesingi, et A-d ei olegi. Poodiumi juures oli päris palju pealtvaatajate autosid ka pargitud, mille tõttu üldse ei näinudki ei kella ega märke. Aga noh, kokkuvõttes on see ikkagi minu süü, sest ma ei teinud oma tööd korralikult. Oleks ilmselt enamgi trahvi saanud, kui Mihkel ei oleks mind A-sse saatnud. Temagi jaoks oli see üllatav ja pidid nemadki sealt 10-sekundilise trahvi vastu võtma. Ahjaa, Tiislerile olen ma ka pudeli sees :) Eks ta ise teab,
mille eest.
mille eest. Nii, et kokkuvõttes siis klassis neljandad. Ma loodan, et selle katse aeg, kus me 3 minutit kinni istusime, kiiruslikku edetabelisse kirja ei lähe, muidu on jälle „tore“ Tallinnas kuskilt tagant startida. Igatahes minu jaoks oli väga raske ralli ning mul on selle suvise 3-päevase ees juba hirm. Lõuna-Eestis on küll head rajad ja hea korraldus, kuid ma eelistan põhjapoolsemaid rallisid.
SUUR TÄNU meie vapratele fännidele, kes 30-kraadise külmaga raja ääres hoogsalt kaasa elasid (vapraim on pildil) ja SUUR AITÄH Võrumaa ralli korraldajatele väga hea võistluse eest!
PS Mustad lindid autodel olid kauaaegse ja teeneka Eesti rallisportlase ja -kohtuniku Eedo Raide mälestamiseks. Sügav kaastunne Henrile ja omastele!
Mis edasi? Sportrallis 30. aprill-1. mai, kui sõidetakse Tallinna rallit. Rahvarallis ilmselt 6. veebruaril koos Gerdiga Kõpus. (Jaa, ma tean, et ma lubasin, et ma ei sõida enam rahvarallisid, aga tegelikult on ju päris lahe, kui foorumeid mitte lugeda ja lihtsalt võistlust nautida).